Riik omandas RMK kaudu 2024. aastal 35 looduskaitseliste piirangutega kinnisasja kogupindalaga 481 hektarit, mida on enam kui kaks korda rohkem kui üle-eelmisel aastal.

Sel aastal omandab riik oluliste looduskaitsepiirangutega eramaid ligi kaks korda suuremal pindalal kui eelmisel aastal ning panustab sellesse 10,2 miljonit eurot. See on 2,4 miljonit rohkem kui aasta varem ja ligi 7 miljonit eurot rohkem kui üle-eelmisel aastal.

Kliimaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus töötasid välja toetuse, mis panustab pakendite korduskasutuse edendamisse, aitab muuta pakendid lihtsamini ümbertöödeldavaks ja vähendada toiduraiskamist.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt saatis kooskõlastusele määruse muudatuse eelnõu, millega luuakse võimalus maismaatuule vähempakkumise läbiviimiseks.

Kliimaminister Yoko Alender allkirjastas määruse, mille järgi võetakse kaitse alla 13 uut metsise püsielupaika ning täiendatakse viie olemasoleva püsielupaiga kaitset. Muudatused puudutavad kokku üle 7400 hektari metsaalade kaitset, millest enamik asub riigimaal.

Täna toimunud värskeima üleriigilise jäätmete sortimisuuringu tulemuste tutvustamisel anti ülevaade eriliiki jäätmete, sh võõriste* sisaldusest Eestis kogutud jäätmetes.

2026. aasta karuputke tõrjeks on riiklik rahastus täies mahus tagatud. Kõik tõrjet vajavad karuputke kolooniad nii riigi- era- kui munitsipaalmaadel on võimalik 2026. aastal tõrjuda riikliku tellimusena. Omavalitsused ja eraomanikud on teretulnud panustama võõrliikide tõrjesse vabatahtlikult.

Euroopa on seadnud ambitsioonikad eesmärgid konkurentsivõimelise ringmajanduse loomiseks. See võib olla võtmetähtsusega innovatsiooni, süsinikdioksiidi vähendamise ja julgeoleku toetamisel. Üleminek on vajalik, et peatada elurikkuse kadu ja loodusvarade ebaefektiivset kasutamist. Täna avaldatud kaks EEA (European Environment Agency) ülevaadet näitavad ringmajanduse hetkeolukorda ja rõhutavad...