Kliimaminister Yoko Alender allkirjastas määruse, mille kohaselt võetakse kõre ja kivisisaliku kaitseks kaitse alla kolm uut püsielupaika ja laiendatakse kolme olemasolevat püsielupaika.
Tänane Ülle Harju lugu esitas hulga pooltõdesid ja mõningaid valeväiteid loodusmuuseumi püsiekspositsiooni rahastuse kohta. Olukorra selgitab algusest lahti kliimaministeeriumi kantsleri kohusetäitja Kristi Klaas.
Peaaegu kõigi Eesti omavalitsuste territooriumil kasvab riigimets. Seal puhatakse, käiakse marjul, sporditakse, sealt looklevad läbi erinevad teed ja rajad ning seal ka raiutakse, istutatakse uued puud ja hooldatakse neid. On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegemas...
Valitsus otsustas anda nõusoleku Rail Balticu raudtee trassikoridori rajamiseks Pärnu maakonnas Luitemaa piirkonnas, rakendades selleks Natura 2000 võrgustikku puudutavat erandit. Otsus võimaldab jätkata raudtee planeeringuga lõigul, mis Riigikohtu 2020. aasta otsusega tühistati.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...
Rõngastamine on teaduslik meetod, mis aitab koguda väärtuslikku teavet lindude ja nahkhiirte rände, eluviiside ja populatsioonide kohta. Eestis on see tegevus pikka aega toimunud riigi toel, kuid süsteemi täiendamine on muutunud hädavajalikuks – selgemad reeglid, suurem vastutus ja jätkusuutlikum korraldus. Muudatused toovad kaasa selgema õigusraamistiku, parema andmekogumise ning osalustasu...
Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Aa külas, ligi 170 ha maatulundusmaa sihtotstarbega maa-ala hoonestusõigusega koormamiseks enampakkumise korraldamist ning soovib välja selgitada hoonestusõiguse omandamisest huvitatud isikud.
Euroopa merendussektor teeb küll edusamme jätkusuutlikkuse suunas, kuid peab lähiaastatel suurendama oma jõupingutusi, et saavutada ELi kliima- ja keskkonnaeesmärgid, milleks on vähendada energiakasutust, saastamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning paremini kaitsta bioloogilist mitmekesisust.
2025. aasta esimene kuu kulges talvele ebatüüpiliselt soojalt, väga sajuselt ja sombuselt. Keskmine õhutemperatuur oli 0,9 kraadi ehk 4 kraadi normist soojem (norm -3,1 kraadi). Alates 1922. aastast on see soojuselt 4. kohal ja alates 1991. aastast 2. kohal.
Kuu keskmine õhutemperatuur tervikuna tuleb normi piires (norm -4,7..-0,3°C), kohati veidi kõrgem ja seda eelkõige Lääne-Eestis, mis jääb jäävaba Läänemere mõjusfääri. Sademeid on normist vähem (norm 38..61 mm), sest enamiku kuust jääme kõrgrõhkkondade mõjusfääri.