Juunikuu oli Eestis tavapärasest sajusem ja päikesevaesem, temperatuur püsis normi lähedal. Sademete hulk oli 50% üle keskmise ning jõgede ja järvede veetasemed tõusid märgatavalt. Päikesepaistet jagus kuu jooksul 15% vähem kui tavaliselt.
Juuni lõpuks on Keskkonnaameti inspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 2650 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnaamet on kahe ja poole kuu jooksul lindude pesitsusrahu tagamiseks peatanud 35 raiet.
Euroopa metsad ja maastikud seovad oodatust vähem süsinikku, mis seab ohtu maakasutuse ja metsanduse valdkonna 2030. aasta eesmärgid. Samas võib see sektor õige poliitika ja meetmete korral jätkuvalt mängida olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel, tuues ühtlasi märkimisväärset kasu inimestele ja loodusele, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) uuest raportist.
Keskkonnaagentuur ja Eesti Meteoroloogia Selts kutsuvad kõiki ilmahuvilisi valima 2024/2025. aasta Eesti ilmasündmust!
Vastavalt EEA (European Environment Agency) täna avaldatud viimastel andmetel põhinevale hinnangule vähenesid jätkuvalt enamikus EL-i liikmesriikides peamiste õhusaasteainete heitkogused, mille vähendamine on ELi õigusaktide alusel ette nähtud ja mida ka jälgitakse. Ammoniaagi heitkoguste vähendamine on aga endiselt suurem väljakutse.
LIFE WetEST loodi Lääne-Eesti vete tervise parandamiseks. Projektis tegeleme teemadega alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projektiga viiakse ellu Eesti suurima, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. LIFE WetEST projekt kestab aastani 2033 ning selle eelarve on ligi 30 miljonit eurot.
Väike-laukhani on I kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku hindamise alusel kriitilises seisundis. Senini ei olnud tal kehtivat tegevuskava 2013. aastast. Uus tegevuskava on kinnitatud tähtajatult ja planeerib tegevused perioodiks 2025-2036.
Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) aruande kohaselt võib taastuvate energiaallikate ulatuslikum kasutuselevõtt kogu ELis vähendada elektritootmise kulusid, suurendada energiasõltumatust ja toetada puhta tööstuse arengut. Samal ajal on vaja kiirendada kütte, transpordi ja tööstuse elektrifitseerimist, et toetada Euroopa puhast ja konkurentsivõimelist tulevikku.
Ükski kaart ei ole sama, mis maastik. Rail Baltica rajamisega kaasnev keskkonnaseire meenutab seda vana tõde iga päev meile uuesti: isegi kõige põhjalikumad keskkonnamõjude hindamised – mis tuginevad teadusele, ekspertarvamustele ja aastakümnete pikkustele kogemustele – jäävad siiski prognoosideks.
Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates teisipäevast, 1. juulist. Ka sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi. Palume enne kalastuskaardi ostmist veenduda, et valitud...