Perepäev “Märka tolmeldajat!”
Tartu loodusmaja perepäev “Märka tolmeldajat!” toimub 19. aprillil kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.
Tartu loodusmaja perepäev “Märka tolmeldajat!” toimub 19. aprillil kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.
Riik jõuab seirata ainult 3% järvedest ja 14% vooluveekogudest. Sina saad andmete korjamisel kaasa aidata veestik.info andmebaasi vabatahtlikuna uusi vaatlusi sisestades.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...
Keskkonnaameti plaanilised kontrollreidid keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel on linnustikule kõige suurem mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.
Vete terviseplaani ehk veemajanduskava koostamise arutelud on jõudnud järjekorras 14. aruteluni. 22.aprillil kl 13-15 räägime põhjavett mõjutavatest koormusallikatest, kuna kohe on valmimas analüüs, mis vastab küsimusele, et mis siis põhjavett mõjutab.
Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide kogemusi tuulikujäätmetega tegelemisel. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on jäätmeks saanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu paremini korraldada.
Vete terviseplaani ehk veemajanduskava koostamise arutelud on jõudnud järjekorras 14. aruteluni. Seekord räägitakse põhjavett mõjutavatest koormusallikatest, kuna kohe on valmimas analüüs, mis vastab küsimusele, mis põhjavett mõjutab. Lisaks tutvustatakse valminud juhendit hüdrogeoloogiliste tingimustega arvestamiseks ja reovee kohtkäitlussüsteemide ülevaadet Virumaa näitel.
„Ühe aasta (2024) lõikes oli üks põnevaid ja mõnevõrra ohtlikke olukordi pakkunud keskmine aasta. Pikaajaliste andmete põhjal näeme aga kinnistuvaid hälbeid „keskmisest“. Keskmine kevadsuurvesi veebruaris, valingvihmadest põhjustatud uputused suvel, tulvad ja jääummistused talvel. Meie teha on valmisolek, kohanemine ja toimetulek – sõnaga, kerksus,“ võtab aasta kokku kliimaosakonna juhataja Jana...
2024. aasta oli eriliselt soe, päikesepaisteline ja sademeid tuli normist vähem.
Tänavune detsember oli normist soojem, sajusem ja veidi sombusem. Sadas nii lund, lörtsi kui vihma. Sagedasti esines uduvihma.