Juba teist aastat ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Vaatlusi oodatakse 1. veebruarist 5. märtsini 2024. Oma leidudest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega. Huvilistel on võimalus eelnevalt osaleda ka veebikohtumisel „Algaja nahkhiirevaatleja tarkuseminutid”, kus...

Keskkonnaagentuur koondab koostöös Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustega erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ilma ning kliimanäitajate kohta.

Keskkonnaagentuur tegi Keskkonnaportaalis kättesaadavaks meteoroloogilised ja hüdroloogilised avaandmed, mida saavad vabalt kasutada teadlased, ettevõtjad ja entusiastid. Andmeid saab kasutada mitmel eesmärgil, sealhulgas teadusuuringutes, keskkonnaalastes projektides, äriarendustes ja rakenduste loomisel ning nende allalaadimise eest raha ei küsita.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala allkirjastas koostöölepingu välispartneriga, mis aitab oluliselt tõsta Eesti õhuruumi ohutust, optimeerida lende ja sellega vähendada valdkonna keskkonnamõju.

Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.

Keskkonnaagentuur hoolitseb selle eest, et inimesed oleksid alati kursis kõige värskema ilmainfoga. Sünoptikud annavad talviseks laulupeoks ehk Tartu maratoniks teada, millist ilma on oodata Lõuna-Eestis selleks nädalavahetuseks.

Eestis on kavas luua terviklik, uuendusmeelne ja erinevaid valdkondi ja nende vajadusi kajastav ning integreeriv maahõive seire- ja juhtimissüsteem. See on edaspidi aluseks jätkusuutlike maahõiveotsuste tegemiseks, hoides tasakaalu majanduse ja keskkonnahoiu vahel.

Sada aastat tagasi, 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmiseks lumikatte paksuseks mõõdeti Tallinnas 104 cm. Seda loetakse ka Eesti rekordiks.

Muutuvas kliimas on oluline tagada pinna- ja põhjaveekogumite hea seisund. Selleks kaardistame kliimamuutustest mõjutatud veekogud, koondame kogutud andmed ühte andmebaasi ning loome rakenduse, mis kaasab kohalikke elanikke veekogude seiresse.