Reedel kogunesid Kliimaministeeriumis teadlased, turba- ja aiandussektori esindajad, ametnikud ning poliitikakujundajad turba ümarlaual, et arutada Eesti turba valdkonna tulevikku ja tõstatada olulisi teemasid.
Euroopa Komisjon esitas eile ettepaneku muuta hundi kaitsestaatust Euroopa Liidu loodusdirektiivis, et viia see vastavusse hiljutise muudatusega Berni konventsioonis, mille kohaselt muudeti hundi kaitsestaatus „rangelt kaitstud“ liigist „kaitstud“ liigiks.
7. märtsi pärastlõunal purunes Narva Vesi AS reoveetoru Narva ja Narva-Jõesuu vahel Kudrukülas ja reovesi voolas pinnasele. Õnneks reostus kaugele ei levinud, leke peatati ja reostus koristati kokku.
Keskkonnaagentuuril valmis aruanne Pärnu jõe vesikonna üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise kohta.
Käesoleva nädala algusest on RMK Elistvere loomapargil taas oma karu. Tegemist on aasta ja kahe kuu vanuse karutüdrukuga, kes tunneb end uues elukohas igati hästi ja ootab külastajaid ennast imetlema. Ühtlasi on uuele asukale tarvis ka nimi välja mõelda.
Eestis on ligi 2,3 miljonit hektarit metsa. Värskes Keskkonnaagentuuri saates viime teid sügavale metsa südamesse – kohta, kus iga puu, taim ja loom mängib oma rolli suuremas ökosüsteemi tervikus. Mets ei ole lihtsalt puude kogum, vaid elav võrgustik, see mõjutab meid kõiki.
Nädalavahetusel jõudis lõpule, Keskkonnaagentuuri, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Garage48 koostöös korraldatud häkaton, kus osalejad lõid innovaatilisi lahendusi Keskkonnaagentuuri avaandmetele.
Tänavune november oli hämar, soe ja sajune. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,6 °C, mis on pikaajalisest keskmisest tervelt 2,5 °C kõrgem ja paigutas läinud novembrikuu alates 1922. aastast soojuselt esimese kuue hulka.
Novembriga sai läbi viimane meteoroloogiline sügiskuu ja aeg on teha ülevaade. Klimaatilise sügise alguseks saab sel aastal Eestis märkida 22.–29. september, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. Sügise algus oli Mandri-Eestis kaks-kolm nädalat ja saartel kuni üks nädal paljuaastasest keskmisest hiljem.
Reostus, liigne kasutus, elupaikade seisundi halvenemine ja kliimamuutuse suurenev mõju on olulised surveallikad Euroopa vete seisundile. Euroopa järvede, jõgede ja põhjavee vastupanuvõime ja seisundi parandamine on prioriteet, tagamaks kvaliteetset vett nii inimestele kui ka loodusele.