Õhutemperatuur tuleb novembrikuu algul normi piires või madalam, edaspidi normi piires või kõrgem (norm 0,5..4,7°C). Sademeid on normi piires (norm 51..73 mm).

Värske Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on elanike keskkonnaalased teadmised paranenud. Järjest levinum on mõistmine, et keskkonnahoidmine pole vaid tagajärgedega tegelemine, vaid ka kahjusid ennetav käitumine, näiteks tarbimise piiramine.

Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib esimese osana küttida 90 looma. Küttimislimiiti täiendatakse hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel novembrikuu jooksul. Hundijahti on lubatud meil pidada 1. novembrist veebruari lõpuni.

Tänavune oktoober kujunes pikaajalisest keskmisest soojemaks. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,8 kraadi, mis on 2,1 kraadi normist kõrgem.

2023. aasta ilm kinkis meile nii rekordiliselt soojasid kui ka päikesepaistelisi kuid ning maksimaalsel hulgal keskmiste õhutemperatuuridega päevi. Aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, vihmasadusid kui päikesepaistet ning eriliselt pikka klimaatilist suve.

Maakera temperatuurid kerkisid 2023. aastal erakordselt kõrgele. Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), jälgis aasta jooksul kliima võtmenäitajaid. Muu hulgas teatati rekordeid purustavatest ilmastikuoludest, nagu mõõteajaloo kõige soojem kuu ja maakera ööpäevaste keskmiste...

Projekti eesmärk on maandada Eesti riskipiirkondades üleujutustest tingitud võimalikke kahjulikke tagajärgi ning tõsta üleujutusohuga seonduvat teadlikkust ja tegutsemispädevust.

2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005–2022 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem.

Keskkonnaagentuuris kohtus metsa reaalajamajanduse projekti juhtrühm eesmärgiga leida lahendus, kuidas kiiremini ja efektiivsemalt meie metsades toimuvast ülevaadet saada ning seda infot nii otsustajate kui avalikkusega jagada. Siin tulevad appi reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus. Katsetamisel on ka uuenduslikud kaugseire ja masinõppe võimalused.

Juba teist aastat ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Vaatlusi oodatakse 1. veebruarist 5. märtsini 2024. Oma leidudest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega. Huvilistel on võimalus eelnevalt osaleda ka veebikohtumisel „Algaja nahkhiirevaatleja tarkuseminutid”, kus...