Keskkonnaportaali kaardirakenduse vee valdkonna all avalikustati erinevate mereelupaigatüüpide levik Eesti merealal.

Keskkonnaamet kinnitas äärmiselt haruldase taimeliigi mägi-kadakkaera kaitse tegevuskava. Mägi-kadakkaera levik Eestis piirdub ainult ühe loodusliku populatsiooniga. Senine kaitsekorraldus on toetanud liigi säilimist ja aidanud kaasa arvukuse suurenemisele. Lähiaastate kaitse-eesmärk on tagada, et mägi-kadakkaera arvukus ja kasvukohtade pindala säiliksid vähemalt praegusel tasemel.

Kliimaministeerium katsetab väikekiskjate arvukuse reguleerimist sihipärasemalt kaitstavatel aladel, et parandada maas pesitsevate lindude pesitsemisedukust ja seeläbi nende seisundit. Meetme tõhusust kinnitavad nii Eesti pilootprojektid kui ka teiste Euroopa riikide kogemus.

Copernicuse andmebaasi ERA5 andmetel oli 2025. aasta maailmas soojuselt kolmas mõõteajaloos. Aasta oli kõigest marginaalselt (0,01 °C võrra) jahedam kui aasta 2023 ja 0,13 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast 2024. aastast. Viimased 11 aastat on olnud kõige soojemad aastad vaatlusajaloos. Maakera viimase kolme aasta (2023–2025) temperatuuride keskmine on enam kui 1,5 °C võrra kõrgem...

Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile keskkonnamõju hindamise menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmise ettepanekud, millega vähendatakse oluliselt bürokraatiat. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmisega kiireneb mõnel juhul mõju hindamise protsess kuni viie kuu võrra.

Põllumajandus-, energeetika- ja transpordisektori kliimakindlamaks muutmine aitaks vältida miljardeid eurosid kahjusid, mida põhjustavad kliimamuutustega seotud üha sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused. Samal ajal suurendaks see Euroopa konkurentsivõimet, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatest.

Ühel tavalisel hommikul Põhja-Eestis alustab Keskkonnaameti kiirguslabori spetsialist oma tööpäeva nagu alati – kontrollib kiirgusseiresüsteemide töökorda, registreerib looduskeskkonnast, toiduainetest ja ehitusmaterjalide toorainest võetud proovide mõõtetulemused ning veendub, et üllatusi ei ole. Ja just see ongi hea uudis. See tähendab, et Eesti elanikud saavad oma igapäevaelu elada turvaliselt...

Külmad ilmad on toonud Eesti veekogudele jää. Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel siseveekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ jääkaardilt, et kontrollida, kus on jääle minek lubatud ja ohutu.

Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane, kohati madalam (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm).