Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega valis 2026. aasta loomaks siili.

KIK rahastab kolme jäätmete väärindamise ja ringlussevõtu projekti 4,4 miljoni euroga. Toetusega rajatakse Narva linna plastijäätmete ümbertöötlemise tehas, taaskasutatakse uute kaubaaluste tootmisel vanu ning alustatakse trummelkompostriga köögi- ja sööklajäätmete kompostimist Väätsal.

Jõulueelsel ajal on RMK külastuskeskuste õued siginat-saginat täis – käimas on lasteaia ja algkoolilastele suunatud hariduslik eriprogramm „Jõulupuu lugu“. Iga päev stardivad erinevatest Eesti asulatest bussid, tuues lapsi päris metsaelu uudistama. Sellesse, et spetsiaalne laste haridusprogramm teoks sai, andis eelmisel aastal panuse igaüks, kes riigimetsast jõulupuu tõi – kuusemüügist saadud tulu...

Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2026. aasta orhideeks pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis). Pruunika pesajuure põhilevila on Euroopas, ulatudes ka Lääne-Siberisse, Kaukaasiasse ja üksikutesse kohtadesse Väike-Aasias. Eestis on ta hajusalt levinud ja esindatud kõigis maakondades. Pruunikas pesajuur kasvab lubjarikastel muldadel ja eelistab parasniiskeid salumetsi, puisniite, sarapikke, harvem ka...

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele seaduseelnõu, millega seatakse paika Eestis Euroopa Liidu ülese metaaniheite vähendamise regulatsiooni rakendamine ning hakatakse senisest täpsemalt kontrollima metaaniheite vähendamist energeetikasektoris.

Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2025 kolmeteistkümnes maakonnas. Võrreldes 2024. aastaga jäi lendluse intensiivsus madalamaks Ida-Viru-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Valga- ja Võrumaa seirepunktides. Tartumaa, Põlvamaa ja Järvamaa jäid ligikaudu eelmise aastaga samale tasemele. Samas suurenes kuuse-kooreüraskite arv 2025. aastal Harju-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal.

Brasiilias, Belemis lõppes äsja ÜRO kliimakonverents (COP30). Läbirääkimiste põhiküsimuseks kujunes fossiilkütuste tarbimise lõpetamise ja globaalse kasvuhoonegaaside heite vähendamise tempo ning selleks vajaminev rahastus. Kliimasoojenemise pidurdamise ambitsioon jäi selgelt madalamaks kui Euroopa Liit vastavalt teaduspõhisele soovitusele ootas.

Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeerium tutvustasid 21. novembril Euroopa Komisjonile esitatud loodus- ja linnudirektiivi aruandlustulemusi perioodi 2019−2024 kohta.

Lõuna-Eestis avati sel sügisel rändekaladele ligi 44 kilomeetri jagu uusi liikumisteid, kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) eemaldas kaks lagunenud paisu – Ala-Raudsepa paisu Võrumaal Pärlijõel ja Rundsoveski paisuvareme Elva jõel.

Küttepuidu müümise kõrval pakub RMK inimestele võimalust ka küttepuitu ise varuda – osta kas raieõigust või raidmete korjamise õigust.