Ringleva materjali määr näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses (uue toormaterjali kasutusest).

Mahepõllumajandustoodangu osakaal näitab, kui suur osa põllumajanduse kogutoodangust pärineb mahetootmisest. Mõõdik arvutatakse mahepõllumajandustoodangu mahu suhtena kogu põllumajandustoodangu mahusse ning esitatakse protsendina (%). Mahetootmine hõlmab endas mahepõllumajandusliku taimekasvatust (sh seenekasvatus ja katmikkultuurid), korjet mitteharitavalt alalt, loomakasvatust, mesindust, külviseemne ja paljundusmaterjali tootmist, merevetikate ja vesiviljelusloomade tootmist. Kasvatatud saaduseid võib kasutada toiduks, söödaks ja külviseemneks.

Ühistransporditeenuse veomahu hindamisel kasutatakse teenindatud sõitjate arvu. Mõõdik kirjeldab ühistranspordi kasutuse mahtu ning peegeldab kaudselt teenuse atraktiivsust. Siin on kohalike liinide puhul summeeritud vallaliinide ja linnaliinide veomahud ning kaugliinide puhul on arvestatud riigisiseseid kaugliine. "Kokku" vaates on summeeritud kohalike liinide, maakonnaliinide, kaugliinide ja rongide veomahud.

Eestis registreeritud sõiduautode keskmine süsihappegaasi heide näitab, kui palju CO₂-heidet tekitab üks keskmine Eestis arvel olev sõiduauto ühe kilomeetri läbimisel. Mõõdik kirjeldab sõiduautode tehnoloogilist heidet ning selle väärtus võib langeda ka siis, kui autode arv kasvab ja/või läbitud kilomeetrid suurenevad.

Aegrealt on välja jäetud 2013–2016. aasta andmed, kuna need põhinevad NEDC mõõtmismetoodikal ega ole otseselt võrreldavad alates 2017. aastast kasutusele võetud WLTP metoodikaga. Suuna ja trendi hinnang põhineb metoodiliselt võrreldavatel andmetel.

Jäätmete kogutekke hulka arvestatakse kõikides valdkondades tekkivad jäätmed, sealhulgas näiteks olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed. Kuna Eestis moodustab jäätmetekkes suurima osa põlevkivisektor, kajastatakse andmeid nii koos põlevkivisektoriga kui ka sellest eraldi.

Materjali jalajälg näitab ressursi koguhulka, mida on vaja elanike tarbitavate kaupade tootmiseks ja teenuste pakkumiseks. See väljendab tarbimise globaalset mõju, hõlmates lisaks siseriiklikult kasutatud ressurssidele ka imporditud kaupade tootmiseks mujal maailmas kasutatud ressursse. 

Sissetulek hõlmab lisaks palgatulule ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Leibkonna netosissetuleku puhul on maha arvatud kõik riiklikud maksud ja teistele leibkondadele tehtud maksed. 

Energiakulutuste osatähtsus kodumajapidamiste kogukulutustes näitab, kui suure osa kodumajapidamiste kogukulutustest moodustavad Eestis keskmiselt kulutused energiale, sh elektri- ja soojusenergiale, gaasile, vedel- ja tahkekütustele ning isiklike transpordivahendite kütustele. Näitaja põhineb kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste arvestusel ning väljendab energiakulutuste suhtelist osakaalu kodumajapidamiste eelarves. Näitajat kasutatakse kodumajapidamiste energiakulude koormuse ja selle muutuse hindamiseks ajas, sealhulgas kestliku arenguga kaasnevate energiasüsteemi ja hinnamuutuste sotsiaalse mõju jälgimiseks.

Pestitsiidijäägid toidus kirjeldab Eesti päritolu tava- ja mahetoidu proovide osakaalu, milles taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud või need jäid kehtestatud piirnormidest (MRL) allapoole. Mõõdik põhineb Põllumajandus- ja Toiduameti riiklikul järelevalvel ning peegeldab toiduohutuse ja kestliku taimekasvatuse seisundit.

Pikaajaline töötus tähendab seda, et inimene on töötu rohkem kui 12 kuud. Pikaajaline töötus on üks püsiva vaesuse põhjuseid.