Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane, kohati madalam (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm).

2025. aasta oli eriliselt soe. Päikesepaistelisi tunde oli normist veidi vähem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist pisut enam.

Alates 5. jaanuarist 2026 saab veekogu veekaitsevööndis kavandatava puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks esitada taotlus Keskkonnaametile ainult keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Taotluse saab edastada e-posti teel või tavapostiga kuni 4. jaanuarini (k.a).

Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 130 looma. Algselt oli see number 84, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks kõigepealt 28 hunti ja nüüd veel 18 looma.

Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik.

Keskkonnaagentuuri sünoptikute prognoosi järgi vahetub reedel soe õhumass külmema vastu ning Eestisse jõuab esimene lumi. Õhutemperatuur langeb nullist madalamale ja liiklejatel tuleb olla valmis libeduseks.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S) ja Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS) on pannud kokku andmed ja loonud tööriistad, mis toovad nähtavale möödunud kümnendi kliima- ja atmosfäärinäitajate muutused kogu maailmas.

Energeetika- ja keskkonnaminister kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 2026. aasta uuendusraiete pindalaks 8410 hektarit. Otsus põhineb RMK ja Keskkonnaagentuuri eksperthinnangul, mis võtab arvesse nii metsade jätkusuutlikku majandamist kui ka looduskaitselisi eesmärke.

Keskkonnaamet on teinud kokkuvõtte riikliku karuputke tõrje raames tehtud töödest. Tõrjetööde tulemused näitavad, et peaaegu 98% töödest on edukalt läbi viidud. Üksikutele ettevõtetele määras Keskkonnaamet leppetrahvi tõrjetööde mittenõuetekohase täitmise eest.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt valiti käimasoleval kliima tippkohtumisel ehk COPil koos Saksamaaga esindama Euroopa Liitu läbirääkimisel õiglase ülemineku teemal. Eestile on see esmakordne võimalus Euroopa Liitu kõrgeimal rahvusvahelisel kliimakohtumisel esindada.