Pikaajaline töötus tähendab seda, et inimene on töötu rohkem kui 12 kuud. Pikaajaline töötus on üks püsiva vaesuse põhjuseid.

Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020. 

Mõõdik kirjeldab Eesti maismaaökosüsteemide ökoloogilist seisundit nelja peamise ökosüsteemitüübi (soo, mets, põld, niit) lõikes. ELME metoodikal põhinevalt kaardistatakse ökosüsteemid ülepinnaliselt, hõlmates kogu maismaa pindala. Mõõdik arvestab nii kõrge kui ka madalama elurikkusega alasid ning annab tervikliku ülevaate maismaaökosüsteemide seisundist Eestis.

Nullheitega sõiduautode osakaal näitab, kui suur osa uutest registreeritud sõiduautodest on sellised, mis sõidu ajal ei tekita heitmeid. Mõõdik kirjeldab elektri-, pistikhübriid-  ja vesiniksõidukite levikut ning annab ülevaate transpordi liikumisest puhtamate lahenduste suunas.

Eestis registreeritud sõiduautode keskmine süsihappegaasi heide näitab, kui palju CO₂-heidet tekitab üks keskmine Eestis arvel olev sõiduauto ühe kilomeetri läbimisel. Mõõdik kirjeldab sõiduautode tehnoloogilist heidet ning selle väärtus võib langeda ka siis, kui autode arv kasvab ja/või läbitud kilomeetrid suurenevad.

Aegrealt on välja jäetud 2013–2016. aasta andmed, kuna need põhinevad NEDC mõõtmismetoodikal ega ole otseselt võrreldavad alates 2017. aastast kasutusele võetud WLTP metoodikaga. Suuna ja trendi hinnang põhineb metoodiliselt võrreldavatel andmetel.

Sademete summa muutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi keskmise väärtuse vahena. Normperioodiks loetakse 30 aasta pikkuse ajavahemiku sademete summa keskmine väärtus.  Eestis kasutatakse sademete muutuste võrdlemiseks kolme normperioodi: 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020. 

Kuumapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur ületas 30°C lävendi.
Kuumalaineks arvestati periood, kui õhutemperatuur ületas 30 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval.
Külmapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur oli alla -26°C lävendi. 
Külmalaineks arvestati periood, kui õhutemperatuur oli alla -26 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval.

Maa netohõive näitab (pool)loodusliku või põllumajandusliku maakatte muutust tehislikeks pindadeks, arvestades nii uute tehislike alade lisandumist kui ka tehislike pindade tagasimuutumist (pool)looduslikuks maaks. Mõõdik põhineb CORINE maakasutuse andmetel.

Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest toetatud investeeringud sadeveelahedustesse.

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Liigume õiges suunas" määrati, sest meetmeid rakendatakse. 

Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest toetatud investeeringud üleujutuste kaitsesse. Toetuse abil on võimalik rajada kaitsetamme ning rekonstrueerida kraave, aga ka näiteks taastada kuivendatud alade veerežiimi, taastada lammialasid, soetada ajutisi veetõkkeseinasid ning teostada tegevusi, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks. Mõõdik ei hõlma uuringuid ega riigi või omavalitsuste üldise võimekuse tõstmise tegevusi. Kui sademeveesüsteeme rajatakse üleujutusohu riskialadele, loetakse vastavad kulud nii sadeveelahenduste kui ka üleujutuskaitse investeeringuteks (osaline kattuvus).

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Liigume õiges suunas" määrati, sest meetmeid rakendatakse.