Metsahäkatoni eesmärk on luua lahendusi, mis aitavad keerulised metsaandmed muuta selgemaks, usaldusväärsemaks ja paremini kasutatavaks nii spetsialistidele, otsustajatele kui ka laiemale avalikkusele.
Üritus toob kokku eksperdid ja kogukondade esindajad Baltikumist ja mujalt Euroopast, et arutada rahvusparkide ja kohalike kogukondade koostööd ning kestliku turismi tulevikku.
Siili aasta raames soovib Keskkonnaagentuur kaasata vabatahtlikke, et kaardistada siilide levikut ja elupaiku kõikjal Eestis.
KMH aruande avalik arutelu toimub 02.07 kell 16:30 Hüüru mõisas (Jõe tee 2, Hüüru küla, Saue vald) ja veebikeskkonnas Microsoft Teams.
Õpitakse tundma erinevaid puuliike ja nende rahvapäraseid nimetusi, saab teada, kuidas puud on olnud seotud igapäevaelu ja tarbeesemetega, uuritakse, milline on puude roll puisniidu elurikkuses.
Retkel räägib veeökoloog Jürgen Maidla elupaikade taastamisest vooluveekogudes ja nende ümbruses üldiselt ning loodusliku mitmekesisuse suurendamisest Jänijões ja selle kallastel.
Iga päev keskendub põhiteemale: ruum, tehnoloogia ja keskkond, hõlmates selliseid teemasid nagu linna- ja merealane planeerimine, tehisintellektil põhinevad süsteemid, säästev ehitus ja kliimatõhusus.
1. juunil kella 16.00–17.30 toimub Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse aruteluõhtu „Tihenevad linnad söövad oma rohelist südant. Mis on selle hind?“. Üritust saab jälgida UTTV-st.
Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärgiks on liikide leviku täpsustamine ning pikemas perspektiivis tavalisemate liikide arvukuse trendi ja leviku muutuste jälgimine.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub piiritaja-aastal retkele piiritaja elupaika – meie elumajade vahele. Seekord uuritakse, kuidas läheb piiritajatel Jõgeva linnas.