Retk Jänijõe kallastel: kuidas taastub elurikkus
Retkel räägib veeökoloog Jürgen Maidla elupaikade taastamisest vooluveekogudes ja nende ümbruses üldiselt ning loodusliku mitmekesisuse suurendamisest Jänijões ja selle kallastel.
Retkel räägib veeökoloog Jürgen Maidla elupaikade taastamisest vooluveekogudes ja nende ümbruses üldiselt ning loodusliku mitmekesisuse suurendamisest Jänijões ja selle kallastel.
Botaanik Toomas Kukk koos kaaslastega tutvustab enamlevinud puisniidutaimi, kaitsealuseid liike ja puisniidu majandamise eripärasid.
Uurime, kuidas muutub maastik pärast kraavide sulgemist, millised liigid on taastuvasse märgalasse tagasi pöördunud ning miks on Pääsküla raba oluline.
Riigimaade tuuleenergia arendamise enampakkumise teises voorus sõlmiti kümne ala kasutamiseks lepingud, mille kogumaht ulatub ligi 900 000 euroni. Riigile kuuluvate maade kasutusse andmine aitab leida terviklikumaid lahendusi tuuleenergia tootmiseks.
Riigimetsa Majandamise Keskus peatab aprilli keskpaigast juuli keskpaigani raietööd, et mitte häirida linde tundlikul pesitsusperioodil. Sel ajal on riigimetsa kasvatamise töös fookus istutamisel.
Keskkonnaagentuur avaldas Keskkonnaportaalis mõõdikupõhise vaate, mis võimaldab jälgida keskkonnahoidliku arengu terviklikku edenemist Eestis. Avame ringmajanduse ja jäätmete valdkonda.
Konverentsi eesmärk on lahti harutada, avada ja mõtestada ringmajanduse olemust, võimalusi, suundi ja strateegilisi valikuid.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus viis kevadise asustamise käigus Eesti jõgedesse, rannikuvetesse ja järvedesse kokku üle 73 000 lõhe noorkala ning ligi 619 000 siiavastset. Asustamine toimus aprilli teisest poolest mai keskpaigani ning kulges tavapäraselt hästi.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustas avaliku turuhuvi väljaselgitamise protsessi, et kaardistada võimalikud uued huvilised riigimetsast varutud okaspuupaberipuidu biokeemiliseks või mikrobioloogiliseks väärindamiseks Eestis.
RMK on aastatepikkuse teadus- ja arendustööga metsaseemnemajanduses jõudmas lähiaastatel esimeste kõrgema astme seemlate rajamiseni. See loob vundamendi metsadele, mis on vastupidavamad haigustele ja kliimamuutustele, kasvavad kiiremini ning annavad hektari kohta rohkem kvaliteetset puitu.