Jäätmetekke vähendamise nädala fookuses on ka elektroonikajäätmed.

Valitsus kiitis heaks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti seadusandlusse üle osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside Euroopa Liidu määrused. Eesmärk on vähendada tugevaima mõjuga kasvuhoonegaaside kasutust.

Kliimaministeerium katsetab väikekiskjate arvukuse reguleerimist sihipärasemalt kaitstavatel aladel, et parandada maas pesitsevate lindude pesitsemisedukust ja seeläbi nende seisundit. Meetme tõhusust kinnitavad nii Eesti pilootprojektid kui ka teiste Euroopa riikide kogemus.

Taristuminister Kuldar Leis allkirjastas täna Riias koos Läti kliima- ja energiaministri Kaspars Melnisega uuendatud koostööleppe, mis viib kahe riigi piiriülese veemajanduse uuele tasemele. Leping laiendab senist koostööd kõikidele ühistele vesikondadele ja hõlmab esmakordselt ka üleujutusriskide maandamist.

Eesti inimesed viivad vaid 45 protsenti elektroonikaromudest kogumispunktidesse, ülejäänu seisab kodudes või visatakse segaolmejäätmete hulka, mistõttu jääb suur hulk kriitilisi maavarasid ja muid metalle ringlusse võtmata. 22.–30. novembril tähistab kogu Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalat, mis juhib seekord tähelepanu elektroonikajäätmete aina kasvavale keskkonnamõjule ja kutsub inimesi üles...

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele seaduseelnõu, millega seatakse paika Eestis Euroopa Liidu ülese metaaniheite vähendamise regulatsiooni rakendamine ning hakatakse senisest täpsemalt kontrollima metaaniheite vähendamist energeetikasektoris.

Kuu tervikuna kujuneb normilähedaseks nii õhutemperatuurilt (norm -2,7..+1,6°C) kui sademete hulgalt (norm 38..70 mm).

Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) uute andmete kohaselt on 2025. aasta kujunemas soojuselt teiseks, jagades seda kohta 2023. aastaga. Kliimamuutuste seire teenust osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF).

Copernicuse andmebaasi ERA5 andmetel oli 2025. aasta maailmas soojuselt kolmas mõõteajaloos. Aasta oli kõigest marginaalselt (0,01 °C võrra) jahedam kui aasta 2023 ja 0,13 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast 2024. aastast. Viimased 11 aastat on olnud kõige soojemad aastad vaatlusajaloos. Maakera viimase kolme aasta (2023–2025) temperatuuride keskmine on enam kui 1,5 °C võrra kõrgem...