Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik.

Ühel tavalisel hommikul Põhja-Eestis alustab Keskkonnaameti kiirguslabori spetsialist oma tööpäeva nagu alati – kontrollib kiirgusseiresüsteemide töökorda, registreerib looduskeskkonnast, toiduainetest ja ehitusmaterjalide toorainest võetud proovide mõõtetulemused ning veendub, et üllatusi ei ole. Ja just see ongi hea uudis. See tähendab, et Eesti elanikud saavad oma igapäevaelu elada turvaliselt...

Vastavalt Tallinna halduskohtu määrusele saavad Kikepera looduskaitsealal taastamistööd 97% ulatuses jätkuda. Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamine on planeeritud ainult riigimaale ning reaalseid mõjusid eramaadele, sh kohtusse pöördunud maaomanike kinnistutele ei ole.

Meie kodulehel on alates novembrist üleval vorm anonüümselt keskkonnarikkumisest teatamiseks.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile keskkonnamõju hindamise menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmise ettepanekud, millega vähendatakse oluliselt bürokraatiat. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmisega kiireneb mõnel juhul mõju hindamise protsess kuni viie kuu võrra.

Põllumajandus-, energeetika- ja transpordisektori kliimakindlamaks muutmine aitaks vältida miljardeid eurosid kahjusid, mida põhjustavad kliimamuutustega seotud üha sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused. Samal ajal suurendaks see Euroopa konkurentsivõimet, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatest.

Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2026. aasta orhideeks pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis). Pruunika pesajuure põhilevila on Euroopas, ulatudes ka Lääne-Siberisse, Kaukaasiasse ja üksikutesse kohtadesse Väike-Aasias. Eestis on ta hajusalt levinud ja esindatud kõigis maakondades. Pruunikas pesajuur kasvab lubjarikastel muldadel ja eelistab parasniiskeid salumetsi, puisniite, sarapikke, harvem ka...

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele seaduseelnõu, millega seatakse paika Eestis Euroopa Liidu ülese metaaniheite vähendamise regulatsiooni rakendamine ning hakatakse senisest täpsemalt kontrollima metaaniheite vähendamist energeetikasektoris.

Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2025 kolmeteistkümnes maakonnas. Võrreldes 2024. aastaga jäi lendluse intensiivsus madalamaks Ida-Viru-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Valga- ja Võrumaa seirepunktides. Tartumaa, Põlvamaa ja Järvamaa jäid ligikaudu eelmise aastaga samale tasemele. Samas suurenes kuuse-kooreüraskite arv 2025. aastal Harju-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal.

Copernicuse andmebaasi ERA5 andmetel oli 2025. aasta maailmas soojuselt kolmas mõõteajaloos. Aasta oli kõigest marginaalselt (0,01 °C võrra) jahedam kui aasta 2023 ja 0,13 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast 2024. aastast. Viimased 11 aastat on olnud kõige soojemad aastad vaatlusajaloos. Maakera viimase kolme aasta (2023–2025) temperatuuride keskmine on enam kui 1,5 °C võrra kõrgem...