Eesmärk on kujundada ühtne ja läbipaistev metoodika mererajatiste keskkonnamõju hindamiseks, keskendudes eelkõige nende võimalikule mõjule veemajanduskavade ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärkide saavutamisele.
Kliimaministeeriumi tellimusel ning Tallinna Ülikooli teadlaste poolt valminud värske uuring näitab, et metsa- ja puidusektoril on Eesti majanduses oluline roll, panustades koos kaudsete mõjudega riigieelarvesse ligi 10 protsenti maksutuludest. Uuringu kohaselt on sektori tuleviku ja konkurentsivõime säilitamise võtmeküsimuseks kohaliku toorme nutikam ja kõrgema lisandväärtusega töötlemine...
Konverents „Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikused mõjud” toimub 16.-17. märtsil Tartus, Tartu Ülikooli raamatukogus (W. Struve 1). Konverentsi saab jälgida ka veebis.
KIK ja Kliimaministeerium kutsuvad koole osalema 16-18-aastaste noorte rohetehnoloogia programmis, mis pakub gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele võimalust siduda riiklikus õppekavas ette nähtud uurimis- või praktiline töö rohetehnoloogia valdkonnaga. Programmi saab kandideerida 22. märtsini. Oodatud on koolid üle terve Eesti.
2026. aasta veebruar oli soojuselt viies vaatlusajaloos – möödunud kuul oli globaalne keskmine õhutemperatuur tööstuseelsest tasemest 1,49 °C võrra kõrgem. Lääne-Euroopas oli veebruar äärmiselt sademeterohke, mis tõi kaasa ka ulatuslikke üleujutusi. Arktikas registreeriti vastava kuu arvestuses madaluselt kolmas mere jääkatte ulatus. Need andmed pärinevad Copernicuse kliimamuutuste seire teenuselt...
Vabariigi Valitsuse tänase otsusega volitati energeetika- ja keskkonnaministrit korraldama uut taastuvenergia vähempakkumist, mis hoogustab taastuvenergia arengut ning toob Eestisse uut kodumaist konkurentsivõimelise hinnaga elektritootmist kuni 2 TWh.
Kliimaministeerium plaanib muuta jahieeskirja, et viia reeglid paremini kooskõlla loodushoiu ja tegeliku eluga. Peamiste uuendustena muutub karujaht täielikult loapõhiseks, jahirelvade autos vedamise nõuded tehakse mõistlikumaks ning looduskaitsealadel luuakse paremad võimalused lindude kaitsmiseks väikekiskjate eest.
Sigade Aafrika katku (SAK) kriisi algusest alates on keskkonnaametnikud teinud metssigade leidmiseks droonilende. 1. augustist 2025 kuni 28. veebruar 2026 panustasid Keskkonnaameti droonipiloodid SAK droonilendudesse ligi 400 töötundi.
Linnalinnud otsivad pesitsuskohti sageli hoonetel ja nende läheduses. See, kas linnud saavad hoonel pesitseda või mitte, on sageli inimese enda otsustada. Kui lindude pesitsemine ei sega, võib lasta neil rahulikult seda teha. Kui aga linnuga naabriks saada ei soovita, tasub hoone enne pesitsushooaja algust üle vaadata ja võimalikud pesitsuskohad ennetavalt sulgeda.
Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub taaskord kooliõpilasi otsima vastuseid metsaviktoriini küsimustele. Juba 25. korda startivast metsaviktoriinist on oodatud osa võtma kõik kooliõpilased.