Mõõdik kirjeldab eriti peente osakeste (PM_2,5) aastakeskmiste kontsentratsioonide mediaanväärtust, mis on arvutatud riigi õhukvaliteedi seirejaamade andmete põhjal. 

Üleujutusohuga riskipiirkonnad on alad, kus üleujutused on varem korduvalt toimunud või kus tulevikus võib olla üleujutusest märkimisväärne kahju. Nende määramisel kasutati infot varasematest üleujutustest, hinnati võimalikke tagajärgi ja arvestati seniseid otsuseid. Riskipiirkondade teadmine on oluline, et planeerida õiged ennetus- ja maandamistegevused ning vähendada kahjusid.

Pinnavesi hõlmab kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett ning ranniku- ja territoriaalmerd. Eesti pinnaveekogud on jaotatud 744-ks eristuvaks veekogumiks – 635 vooluveekogumit (jõed, ojad, kraavid, kanalid), 93 seisuveekogumit (looduslikud ja tehisjärved) ning 16 rannikuveekogumit. Pinnaveekogumite koondseisund määratakse ökoloogilise seisundi (näiteks kalastik, suurtaimed, suurselgrootud) ja keemilise seisundi (näiteks raskmetallid ja pestitsiidid) alusel, arvestades halvemat tulemust.

Liikide punane nimestik (punane raamat) on raamistik liikide klassifitseerimiseks nende ohustatuse alusel. Selle eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide väljasuremise riskidest piirkonnas ja seda põhjustavatest ohtudest. Nimestik on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel.

Sademete summa muutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi keskmise väärtuse vahena. Normperioodiks loetakse 30 aasta pikkuse ajavahemiku sademete summa keskmine väärtus.  Eestis kasutatakse sademete muutuste võrdlemiseks kolme normperioodi: 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020. 

Kuumapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur ületas 30°C lävendi.
Kuumalaineks arvestati periood, kui õhutemperatuur ületas 30 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval.
Külmapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur oli alla -26°C lävendi. 
Külmalaineks arvestati periood, kui õhutemperatuur oli alla -26 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval.

Maa netohõive näitab (pool)loodusliku või põllumajandusliku maakatte muutust tehislikeks pindadeks, arvestades nii uute tehislike alade lisandumist kui ka tehislike pindade tagasimuutumist (pool)looduslikuks maaks. Mõõdik põhineb CORINE maakasutuse andmetel.

Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest toetatud investeeringud sadeveelahedustesse.

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Liigume õiges suunas" määrati, sest meetmeid rakendatakse. 

Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest toetatud investeeringud üleujutuste kaitsesse. Toetuse abil on võimalik rajada kaitsetamme ning rekonstrueerida kraave, aga ka näiteks taastada kuivendatud alade veerežiimi, taastada lammialasid, soetada ajutisi veetõkkeseinasid ning teostada tegevusi, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks. Mõõdik ei hõlma uuringuid ega riigi või omavalitsuste üldise võimekuse tõstmise tegevusi. Kui sademeveesüsteeme rajatakse üleujutusohu riskialadele, loetakse vastavad kulud nii sadeveelahenduste kui ka üleujutuskaitse investeeringuteks (osaline kattuvus).

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Liigume õiges suunas" määrati, sest meetmeid rakendatakse. 

Roheülemineku indeks võrdleb 27 Euroopa Liidu riigi ning Norra ja Suurbritannia keskkonnahoidlikku arengut seitsme valdkonna 28 põhinäitaja alusel.  Visualiseeritud on 2024.a tulemus ning muutus on näidatud võrreldes 2022. aasta tulemusega. Täpsem metoodika on leitav siit.