Jäätmete kogutekke hulka arvestatakse kõikides valdkondades tekkivad jäätmed, sealhulgas näiteks olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed. Kuna Eestis moodustab jäätmetekkes suurima osa põlevkivisektor, kajastatakse andmeid nii koos põlevkivisektoriga kui ka sellest eraldi.
Materjali jalajälg näitab ressursi koguhulka, mida on vaja elanike tarbitavate kaupade tootmiseks ja teenuste pakkumiseks. See väljendab tarbimise globaalset mõju, hõlmates lisaks siseriiklikult kasutatud ressurssidele ka imporditud kaupade tootmiseks mujal maailmas kasutatud ressursse.
Ühistranspordi kättesaadavus väljendab elanike osatähtsust erineva teenustaseme piirkondades. Teenustaseme määramisel arvestatakse, kas tegemist on linna-, väikelinna- või maapiirkonnaga ning kui sageli ühistransport teenindab vastavat asustuspiirkonda. Seetõttu näiteks „hea“ teenustase tähendab linnalistes ja maalistes piirkondades erinevat teenuse taset.
Registreeritud töötute tööle liikumise indikaatori puhul vaadatakse poolaasta jooksul töötuna registreeritud olnud inimeste tööle liikumist sama või järgneva poolaasta jooksul. Aaasta tulemus leitakse kahe poolaasta tulemuste kaalutud keskmisena. Tööle liikumiseks nimetatakse olukorda, kui registreeritud töötul on töötamise registri andmetel tekkinud töösuhe ning ta on järgneva 30 päeva jooksul püsivalt hõives. Seejuures ei ole oluline, et inimene oleks kõik 30 päeva hõives samas asutuses. Lisaks loetakse tööle liikunuks need inimesed, kelle töötuna arvelolek on lõppenud ettevõtluse alustamise toetuse saamise, ettevõtluskonto avamise või FIE või juriidilise isikuna registreerimise tõttu. Mahajäämus on arvutatud Ida-Virumaa ja Eesti registreeritud töötute tööle liikumise määra vahena (protsendipunktides).
*Mõõdiku suuna määramisel kasutati mahajäämust Eesti keskmisest.
Pikaajaline töötus tähendab seda, et inimene on töötu rohkem kui 12 kuud. Pikaajaline töötus on üks püsiva vaesuse põhjuseid.
Üldlämmastiku ja üldfosfori koormuste hinnangud põhinevad Eesti riiklikul seireprogrammil ja ettevõtete veekasutuse aastaaruandluse andmetel ning hinnangud järgivad HELCOM PLC-Water juhiseid ja on teostatud EstModeli seirepõhiste koormushinnangute rakendusega.
Mittemajandatavaks metsaks (inglise keeles "forest not available for wood supply") loetakse statistilise metsainventuuris (SMI) metsamaad, kus kogu majandustegevus puidu saamise eesmärgil on keelatud. Mittemajandatava metsamaa pindala ja osakaal näitavad: (1) aktiivsest majandustegevusest väljas oleva metsamaa osatähtsust ja (2) metsamaa osakaalu, kus elurikkuse kaitse on peamiseks metsa kasutamise eesmärgiks. SMI kohta loe edasi siit.
Transpordisektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide hõlmab kõiki riigisiseseid transpordiliike: riigisisene lennundus, maanteetransport, raudteetransport, riigisisene laevandus, mobiilsed külmutus- ja kliimaseadmed (F-gaasid), muu transport. Mõõdik ei hõlma elektriautode energia tarbimist, mis arvestatakse elektritootmise kategoorias. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest.
Mõõdik kirjeldab Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ) määratletud üleeuroopaliselt ohustatud ja haruldaste elupaigatüübid, mille säilimise ja soodsa seisundi peavad liikmesriigid tagama (Natura 2000 alad). Natura 2000 on maailma suurim kaitsealade koordineeritud võrgustik. Liikmesriigid esitavad aruande liikide ja elupaikade seisundi kohta iga kuue aasta järel. Eesti on esitanud neli aruannet; viimane hõlmas perioodi 2019–2024 ning käsitles 60 elupaigatüübi seisundit.
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Vale suund" määrati viimase hindamisperioodi suuna alusel.
*Viimase hindamisperioodi Euroopa Liidu andmed ei ole veel avaldatud.
Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.