RMK ootab kooliõpilasi lahendama metsaviktoriini
Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub taaskord kooliõpilasi otsima vastuseid metsaviktoriini küsimustele. Juba 25. korda startivast metsaviktoriinist on oodatud osa võtma kõik kooliõpilased.
Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub taaskord kooliõpilasi otsima vastuseid metsaviktoriini küsimustele. Juba 25. korda startivast metsaviktoriinist on oodatud osa võtma kõik kooliõpilased.
Keskkonnaamet lubab sel aastal inimeste toidulaua kaitseks haneliste letaalset heidutust Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Tartumaal. Suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle heidutusjaht on lubatud nendes maakondades 16. märtsist 31. maini ja üksnes külvatud kultuuriga põllumaal.
Osalema on oodatud kalandus- ja vesiviljelussektori, valdkonna ministeeriumite, ametkondade ja teadusasutuste esindajad.
Konverentsil räägitakse veeteenuse kättesaadavusest, puhta vee tähtsusest ning veesektori tulevikust ja järelkasvust.
Ilmad on juba kevadised ja konnaränne pole tõenäoliselt enam kaugel. Kui soovid kahepaiksete, konnarände ja -pääste kohta rohkem teada saada, siis tule Konnad Teel(t) lühikesele infopäevale.
Ilmad on juba kevadised ja konnaränne pole tõenäoliselt enam kaugel. Kui soovid kahepaiksete, konnarände ja -pääste kohta rohkem teada saada, siis tule Konnad Teel(t) lühikesele infopäevale.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsi viimasel pühapäeval vaatlema saabunud rändlinde linnades, et pöörata tähelepanu linnakeskkonna elurikkusele.
Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju tarbitakse hoones energiat nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja elektriseadmete kasutamiseks. Ühtlasi aitab märgis teha teadliku valiku säästlikuma kodu kasuks, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on elektri- ja soojusenergia arved.
Graafikul on esitatud välja antud energiamärgiste jaotus hoonete ehitusaasta järgi. Tulbal kursorit hoides kuvatakse vähemalt C-energiatõhususklassiga (A+B+C) hoonete osakaal.
Tööstussektori süsinikuintensiivsus näitab, kui palju kasvuhoonegaaside heidet (CO₂-ekvivalent) tekib tööstussektoris ühe reaalse lisandväärtuse ühiku kohta. Näitaja arvutatakse tööstussektori kasvuhoonegaaside heite jagamisel sektori reaalse lisandväärtusega (referentsaasta 2020). Heitkogus hõlmab eraldi arvestatuna põlevkivitööstuse heiteid (sh põlevkiviõli tootmine) ning töötleva tööstuse heiteid. Sektori süsinikuintensiivsus väljendatakse ühikus tonni CO₂-ekvivalenti miljoni euro lisandväärtuse kohta (t CO₂-ekv/mln €).