Hoonete sektorisse on arvestuses hooned, millel on lokaalne küttesüsteem. Kaugküttega köetavate hoonete heitkogus kajastub energeetikasektoris soojusmajanduse all. Alakategooriasse "hooned" kuuluvad heitkogused äri/avaliku sektori hoonetest, millel on oma katlamaja; alakategooriasse "kodumajapidamised" on arvestatud kütmisest tekkiv heitkogus; alakategooriasse "F-gaasid" raporteeritakse paiksete kliimaseadmete ja gaas-tuletõrjeseadmete heitkogused. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju tarbitakse hoones energiat nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja elektriseadmete kasutamiseks. Ühtlasi aitab märgis teha teadliku valiku säästlikuma kodu kasuks, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on elektri- ja soojusenergia arved. 
Graafikul on esitatud välja antud energiamärgiste jaotus hoonete ehitusaasta järgi. Tulbal kursorit hoides kuvatakse vähemalt C-energiatõhususklassiga (A+B+C) hoonete osakaal. 

Elamute ja mitteelamute energiatarve kajastab hoonete lõppenergia tarbimist aastas (TWh), hõlmates kodumajapidamiste ning teenindus- ja avaliku sektori hoonete energiakasutust.

Organisatsiooni keskkonnajalajälg on läbi tegevuse ja ressursikasutuse kaasnev koormus keskkonnale. Kasutatava ressursi või organisatsiooni tegevuse mõju hinnatakse läbi asjakohaste mõõdikute ja indikaatorite. Organisatsiooni mõju keskkonnale võib olla nii otsene kui ka kaudne. Ministeeriumide kasvuhoonegaaside (KHG) heide hõlmab riigikantseleid ja ministeeriume, kes hindasid 2024. aastal oma keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälge ühtse metoodika alusel, kasutades 2023. aasta andmeid. Hindamise ja analüüsi tulemusena koondati ettepanekud ja tegevuskava riigiasutuste jalajälje vähendamiseks.

Keskkonnajuhtimissüsteemidega kaetud ettevõtete arv annab mõõdikuna ülevaate sellest, kui laialdaselt rakendavad ettevõtted Eestis ISO 14001 ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteeme. Keskkonnajuhtimissüsteem kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju hindamist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.

Keskkonnahoidlike riigihangete andmete aluseks on riigihangete registri väljavõte. Hangete arvu statistikas ei kajastu minikonkursid, dünaamilise hankesüsteemiga seotud hanked ja toetuse saaja ostud. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kirjeldab kestlikkuse kriteeriumide rakendamist, kuid ei anna otsest hinnangut hangete tegelikule keskkonnamõjule.