Publikatsioonid

Plasttoodetest tekkivate jäätmete kasvav hulk saastab looduskeskkonda, reostades meresid, ohustades sealset elustikku ning kahjustades inimeste ja loomade tervist

Käesoleva projekti eesmärgiks on anda ülevaade hetkeolukorrast raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite leidumise kohta Eesti päritolu puidus.

Käesoleva praktika kohaselt on Eesti põlevkivi kolde- ja lendtuhale määratud eraldi jäätmekoodid ja neid käsitletakse ohtlike jäätmetena.

Ringmajanduse rakendamine ja taaskasutuse edendamine eeldab kogu tootmise- ja tarbimise väärtusahela muutmist, uute ärimudelite kasutusele võtmist ja käitumismustrite muutmist.

2019. a suvel valmis Keskkonnaministeeriumi tellitud uuring „Ringmajanduse strateegia koostamise metoodika väljatöötamine“. Uuringu tulemusena töötati välja ringmajanduse võimalik seireraamistik ning pakuti välja indikaatorid, mis sobivad ringmajanduse arengu mõõtmiseks Eestis.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida Euroopa Komisjonile esitatava pakendiaruande koostamise metoodikat ning pakkuda välja võimalikud täiendused ja alternatiivid.

Uuringu eesmärk on töötada välja ettepanekud prügilate rahalise tagatise arvutamise, kogumise ja säilitamise põhimõtete muutmiseks, et tagada käitajate kohustuste täitmine prügilate sulgemisel ja järelhoolde perioodil.

Tootjavastutusel põhineva probleemtoodete kogumis- ja taaskasutussüsteemi efektiivseks toimimiseks on oluline omada ülevaadet probleemtoodete valmistajatest ja maaletoojatest.

Eesti on alates 2007. aastast ületanud Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokollis kokku lepitud heksaklorobenseeni (HCB) künniskogust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ võeti vastu vältimaks või vähendamaks pakendite ja pakendijäätmete mõju keskkonnale.