Liigu edasi põhisisu juurde
Keskkonnanäitajad

Näitaja väljendab aasta jooksul tekkinud ja taaskasutatud pakendijäätmete kogust tuhandetes tonnides.

Pakend on mis tahes  materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse  kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Peale kauba pakendist väljavõtmist muutub pakend pakendijäätmeteks ja edasi tuleb tegeleda nende jäätmete kogumise, taaskasutamise või kõrvaldamisega. Eestis rakendatakse pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel tootjavastutuse põhimõtet, mille kohaselt pakendiettevõtjad (pakendiseaduse kohaselt on pakendiettevõtja isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa) peavad turule lastud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed kokku koguma ja taaskasutama  ning kandma ise kõik jäätmekäitlusega seotud kulud.

Ajavahemikul 2001-2008 suurenes pakendijäätmete tekkekogus keskmiselt 11% aastas, jõudes 2008. aastal 214 tuhande tonnini. 2008. aasta pakendijäätmete tekkekogus suurenes järsult eelkõige plast- ja klaaspakendijäätmete osas. 2009. ja 2010. aastal toimus pakendijäätmete mõningane vähenemine, mis oli tingitud majandussurutisest ja tarbimise langusest. Alates 2011. aastast tarbimine aga taas hoogustus ja ka pakendijäätmete teke suurenes. Pakendijäätmete koguste vähenemine 2018. aastal on põhjustatud arvutusmetoodika täiendamisest Euroopa Liidu Statistikaameti antud soovitustega. 2018-2019. aastal on tekkekogused püsinud samal tasemel. 2020-2021. aastal teke mõnevõrra langes, mille tõi tõenäoliselt kaasa koroonapiirangute kehtestamine  ja vähenenud tarbimine. Keskmiselt on aastatel 2010-2021 tekkinud ühe elaniku kohta ca 158 kg pakendijäätmeid aastas. Liigiti tekib kõige enam paber- ja kartongpakendijäätmeid ning plastpakendijäätmeid, järgnevad klaas-, metall- ja puitpakendijäätmed.

Alates 2010. aastast taaskasutatakse Eestis keskmiselt 80% pakendijäätmete kogumassist. Enim taaskasutatakse paber- ja kartongpakendijäätmeid. 2010. aastal vähenes klaasi taaskasutamine. Põhjuseks oli ehitussektori madalseis, kus klaas on tooraineks betoonplokkide tootmisel. Järgnevatel aastatel on klaasi taaskasutamine järk-järgult taas suurenenud. 2019.aastal kasvas klaaspakendi taaskasutamine hüppeliselt - ca 79% võrra, mis põhjustas ühtlasi taaskasutamise, sh ringlussevõtu tõusu kogu pakendijäätmete osas. Hüppeline kasv oli peamiselt tingitud ajutiselt ladustatud klaaspakendite koguste vähenemisest. Laoseisude vähendamist ning ringlussevõtu suurenemist mõjutas muuhulgas ka 2019. aastal ühe jäätmekäitleja tegevuse hindamine vastavaks Euroopa Komisjoni määruse nr 1179/2012 nõuetele, mille järgi loeti selle käitleja poolt teostatud toimingu tulemus vastavaks toote nõuetele.

2013. aastast alates toimus eelkõige plastpakendi taaskasutamise hüppeline tõus. Põhjuseks oli 2013. a suvel tööd alustanud Eesti Energia AS Iru Elektrijaama jäätmeplokk. Pakendijäätmete taaskasutamise hulka arvestati ka põletatud segaolmejäätmetes sisalduv pakendijäätmete kogus. Kuna plastpakendijäätmete osakaal segaolmejäätmetes on suur, siis suureneski ennekõike plastpakendi taaskasutus. Keskmiselt 50% tekkinud plastpakendijäätmetest põletati. Eelnevatel aastatel  segaolmejäätmed, sh selles sisalduvad pakendijäätmed ladestati prügilatesse.  2014.-2017. a võeti ringlusesse  keskmiselt 28% plastpakendijäätmetest. Alates 2018. aastast on küll ringlusse võetud plastpakendijäätmete kogused veidi suurenenud, kuid ringlussevõtu määra suurenemise rohkem kui 10% võrra 2018. aastal tõi kaasa nimetatud metoodika muudatus, mille tulemusena vähenesid tekkinud pakendijäätmete kogused. 2019-2020. aastal on plastpakendijäätmete ringlussevõtu määr püsinud 41% juures. 2021.aastal plastpakendijäätmete teke langes, kuid ringlussevõetud kogused jäid enam-vähem samaks. See aitas kaasa ringlussevõtu määra kasvule 42%-ni.

Avaldatud: 09.04.2023  /  Uuendatud: 22.04.2024