„Kas saab veel hullemat lumetormi tulla?“ küsisid tuhanded ameeriklased pessimistlikult 2011. aasta küünlapäeval möllanud hiiglasliku möllu aegu, kui istusid lumevangis autodes või külmetasid kütteta majades.
„Saab, saab!“ vastavad optimistlikult meteoroloogid. Nende rehkenduste kohaselt jäi hiljutine pea kogu Ühendriike terroriseerinud lumetorm viimase kuuekümne aasta talvetormide edetabelis alles 19. kohale!
Lumetorme (tugevat tuisku) on ka Eestis esinenud, ja mitte harva. Näiteid tugevatest tuiskudest on toodud teatmikus „Eesti ilma riskid“ (EMHI, 2008). Meie maal loetakse tugevaks tuisuks olukorda, kui tuule puhanguline kiirus tuisu ajal on 15 m/s või suurem, eriti ohtlikuks aga üldtuisku, kui keskmine tuule kiirus on vähemalt 15 m/s ning nähtus kestab 12 tundi või kauem.
Taolised lumemöllud võivad elanikele põhjustada suuri ebameeldivusi. Näiteks 1913. aastalõpu tuisus jäid kuuselatvadeni ulatuvais hangedes mitmeks päevaks kinni rongid, lumes hukkus vähemalt kaks meest. Ohvreid nõudis ka kauge 1883. aasta 12. märtsi tuisumöll – Kose kihelkonnas jäi lumehange kaheksa leerilast. Õnneks pole meid tabanud ameerikalikud „mammutlumetormid“, millest võib aegajalt lugeda-kuulda. USAs loetakse lumetormiks sellist ilma, kui tuult on üle 15 meetri sekundis ning nähtavus tuisus langeb alla 400 m vähemalt kolme tunni kestel, lisanduvad veel külmakraadid. Lisaks on sealsed talvetormid jagatud nende mõju järgi kategooriatesse. Arvestatakse allasadanud lume hulka, rajust haaratud ala suurust ning elanike arvu. Poole sajandi rängimate lumetormide esireas on 1993. aasta märtsimaru (nn sajanditorm) ning 1996. aasta jaanuaritorm. Esimene häiris umbes 90 miljoni inimese elu, lund sadas kohati ligi 180 cm, hukkus üle 300 inimese. Teated Ameerika lumetormidest ulatuvad juba 17. sajandisse. Aastal 1607 tabasid üht kolooniat Virginias lumetormid, mis kahandasid elanike arvu poole võrra. See oli liig! Ülejäänud pool kolonistidest laskis Uuest Maailmast jalga Inglismaale esimese laevaga.
Traagilise 1888. aasta kolm kuud lähevad USA ajalukku just lumetormide läbi. Aasta algus oli ebaharilikult soe. 12. jaanuaril saabus aga ootamatult külm õhumass, temperatuur langes 8 tunniga lausa 30 kraadi võrra! Tuul tugevnes 14 m/s, tõusis tuisk. Tajutav ehk tuulekülm oli pärastlõunal erakordne, -55 ºC! Tormis hukkus 235 inimest, neist üle saja olid koolist koju ruttavad lapsed. (Kliimaajaloos kutsutakse seda raju seetõttu laste lumetormiks).
Täpselt kolme kuu pärast tabas Ühendriike uus katsumus. Neli päeva möllas kirdeosariikides torm, mis tõi miljonilinnadesse lund üle meetri, hanged olevat olnud üle 15 meetri kõrged. Hukkunuid loendati üle neljasaja, sada neist olid meremehed.
Kui nüüd juhtub tormiga õnnetusi enamasti maanteedel, siis tollal sagenesid rongiavariid – tuul lihtsalt pühkis vedureid rööbastelt, kaks rongi põrkasid tuisus isegi kokku. Külma oli kuni -18 kraadi, pilvelõhkujate vahel lõõtsus vinge tuul nagu kanjonites. Sillad New Yorgis olid suletud: politsei kartis, et jalakäijad puhutakse sealt lendu. Elanikke hukkus nii toidu kui kütuse otsinguil. Linnavalitsus mobiliseeris lumekoristusele tuhandeid mehi, mitte ainult töötuid. Linnast veeti välja 560 000 m³ lund. Kolmandal tormipäeval hakati tänavail lõketega lund sulatama. (Mäletatavasti püüdis ka hiljutine Moskva linnapea Lužkov eelmisel talvel lund sarnase meetodiga eemaldada). Lumi hakkas küll sulama, samas muutusid teed väga libedaks: 20 hobust murdsid jalad ning lasti maha. Tuntuim tormi ohver oli endine senaator Roscoe Conkling, kes läbis kolme tunniga 4 kilomeetrit lumiseid tänavaid, nõrkes koduuksel ja heitis mõne päeva pärast hinge. Märksa paremini vedas ühel ärimehel nimega McDonald. Sumades läbi hangede, sai ta millegagi vastu pead. Asja uurides selgus, et see oli hobusekabi. Hiljem hooples mees, et on ainuke persoon maailmas, keda on löönud surnud hobune!
Mainitud lumemöll on läinud ajalukku kui 1888. aasta suur lumetorm või suur valge orkaan. Palju lapsi olevat aga saanud nimesid nagu Lumehelbeke, Tuisk, Torm, Maru…
Mida lumetormis teha?
Otsige peavarju. Olles autos, jääge sinna abi saabumiseni. Auto aken peaks olema veidi avatud värske õhu saamiseks. Kontrollige, et auto summuti ots oleks lumest vaba (vingugaasi oht!) Riputage välja midagi värvilist, et tähelepanu äratada.
Muidugi peaks enne sõitu laadima täis nii mobiiliaku kui kütusepaagi. Talvisele sõidule minnes võtke kaasa veel järgmised asjad: taskulambi varupatareidega, esmaabipaki, tekke, villaseid sokke, tuletikke, labida, süüa ja juua. Hätta sattudes katke end kas või auto põrandamattidega. Üks ärimees USAs elas pakaselise öö autos üle, kui mässis end laadungiks olnud sadadesse sukkpükstesse.
Ain Kallis (avaldatud Maalehes, veebruar 2011, täiendatult)