Madisepäeval olevat pool lumest veel taevas, teadis vanarahvas. Küünlakuul tegutses ilmataat kui hädas lendur, tahtes liigsest koormast vabaneda. Tohutud lumekogused langesid pea kõikides põhjapoolseis riikides: Soomes, Rootsis, USAs, Kanadas, Venemaal, Inglismaal ja muidugi ka Eestis.
Meil siin tuli lund tõesti kui kotist, lumekiht kerkis vahel silmnähtavalt. Üle hulga aastate on ka saared paksu valge vaiba all.
Kui vaadata teede ääres kõrguvaid lumemägesid, tuleb tahtmatult mõte, et “vastavad instantsid” ei suuda neist mitme kuu jooksul vabaneda. Ei tea, mida on lausunud sel puhul Eesti linnapead, kuid nende Londoni ametivend Boris Johnson kommenteeris olukorda aasta tagasi nii: “Lumi on küll ilus, ainult seda tuli liiga suures koguses!” (Sealsete ärimeeste kahjud küündisid lumeuputuse tõttu 2009. aasta jaanuaris paari päevaga 48 miljoni naelani – kliendid uppusid tänavail lumme). Ühes asjas on Eesti lumerookijail tänavu isegi vedanud – sulailma on esinenud õige harva.
Palju siis lumi kaalub?
Igaüks, kel on tulnud kühveldada lund, teab, et see võib olla nii sulgkerge kui tinaraske. Kõik sõltub tema veesisaldusest. Külma ilmaga sadanud värske lumi on õhku täis, kohev ning “soe”. Seda teavad hästi nii aednikud kui matkajad. Nagu udusulgedest tekk on ta kaitsnud pakase eest palju kordi hättasattunuid. 1977. aastal jäid Šotimaal isa ja poeg lumetormi kätte kaunis õhukeses riides. Nad kaevusid sügavale lumme ja jäid ellu. Lörtsisajusse sattunu võib aga tunda end keset talve kui vette kastetu.
Meteoroloogid ilmajaamades mõõdavad talvel peale lumekihi paksuse ning maapinna lumega kaetuse ulatuse samuti valge vaiba tihedust, sellest arvutatakse nn veevaru, s.o, kui palju ta kevadel vett “välja annab”. Tuleb meeles pidada, et kui juttu on sademete hulgast, siis arvestatakse vee kogusega (millimeetrites), mis saadakse lume (või raheterade) sulatamisel. Nii nagu mõõdetakse suvel vihma. Rusikareegli järgi annab 0-kraadise temperatuuri juures 10 sentimeetrit lund sulades 1 cm vett. Nimetatud suhe 10:1 on kaugel täpsusest: kõige kohevam olevat lumi, mis sajab mägedes –10 ºC lähedal. Siis annab meetri paksune lumekiht sulades vaid 1 cm jagu vett!
Mahasadanud lumi hakkab kiiresti tihenema ja muutub raskemaks. Tema tihedus (kg/m3 kohta) võib kasvada päris suureks, ulatudes märja, vana lume puhul isegi kuni 400-500 kg/m3. See on peaaegu pool nii palju kui kaalub sama kogus vett!
Neli aastat tagasi ägises samuti suurem osa Euroopast lumekoorma all. Moskvas kukkus sisse ühe turuhoone raudbetoonkatus, surma sai rusude all 66 inimest. Müncheni lähedal varises sisse kaubanduskeskuse katus, ohvreid õnneks polnud. Mitte kaugel, samas Baierimaal sai jäähalli varingus hukka 15 inimest. Poolas lömastasid lumekoorma all kokku varisenud katused ligi 70 elanikku.
“Eesti lumikatte teatmiku” andmeil suureneb lume tihedus meil novembrist aprillini, kui põldudel jõuab see 259-290 kg/m3.
Sel talvel oli lumikate kuni vabariigi aastapäevani kohev ja kerge. Edasine sula ning vihm muutis paari päevaga valge loodusliku “suleteki” tinaraskeks.
Tähelepanu: alati peab silmas pidama asjaolu, et kohev kõrge lumi värskena või siis kokku vajununa, sulana, kaaluvad ühe pinnaühiku kohal ikka ühepalju. Raskemaks, seega ohtlikumaks, muutub lumekoorem alles vihma või uue lumesaju puhul. Või kui lumelasu vajub kokku katuselohku või koguneb selle äärele.
Tallinlased arvavad sageli, et Harkus mõõdetavad lumekogused ei iseloomustavat kogu linnas toimuvaid ilmataadi tegemisi. Kolleegid mõõtsid veebruaris lume paksust pea kõigis kohtades, kus pealinna meteojaamad kunagi paiknesid. Selgus, et nii Peeter I majakese juures, kus lund hinnati mitmekümne aasta vältel, samuti Ülemiste lennuväljal ja Kosel Pirita kandis, oli valge vaiba paksus enam-vähem ühesugune, jäädes isegi paari sentimeetri võrra Harkule alla.
Lõpetuseks. Lumetõrjeks peavad valmis olema tegelased igasugusel tasemel – 23% maakerast ehk pool maismaast olevat ju aasta jooksul kas või ajutiselt lumega kaetud. Mõnel pool sajab seda õige harva, teisal sageli. Nood viimased kohad peavad arvestama lumekoristuseks kuluvate kopsakate summadega. USA suurlinnadest on sageli lumega hädas Buffalo linn, kus näiteks 1995. aasta detsembris tuli paari päeva jooksul meetrise lumekihi eemaldamiseks kulutada ligi 5 miljonit dollarit! Kogu riigis kulub lume äraveoks aga tohutu summa – üle 2 miljardi dollari aastas. Sellele lisanduvad kulud maanteede “sissesoolamiseks” – umbes 250 miljonit dollarit. Peaksime olema õnnelikud, et siinmail ei tule korraga alla meetreid lund, nii nagu mõnel pool mägedes.
Ain Kallis (märts, 2010)