Juhendid erinevatele valdkondadele

Romusõiduki vastuvõtmisel tuleb alati vormistada sissetuleku saatekiri. Kuigi arutamisel on liidese loomine Transpordiametiga, mis tulevikus võiks sissetuleku vormistamist lihtsustada, tuleb seni saatelehed sisestada käsitsi vastavalt kehtivatele juhistele.

Näiteks juhul, kui autolammutusettevõte võtab eraisikult vastu 2000 kg kaaluva sõiduki (jäätmekood 16 01 04 01*), tuleb see registreerida saatekirjaga. Üleandja andmetes tuleb valida üleandja liigiks „Füüsiline isik“ ning märkida „Isik tuvastamata“. Samuti tuleb lisada aadress, kust jäätmed pärinevad ehk pealelaadimiskoha asukoht.

„Andmed jäätmete kohta“ tuleb lisada jäätmekood 16 01 04 01* ning kogus. Vaikimisi on koguse määramise meetodiks „H“ ehk hinnanguline, kuid kui jäätmed on eelnevalt kaalutud, tuleb valida meetodiks „K“ ehk kaalutud. Kuna tegemist on ohtlike jäätmetega, tuleb PISTRIKus määrata ka vastav HP-kood. Lõpuks tuleb märkida üleandmise kuupäev.

Täiendavat infot saatekirja täitmise kohta leiab üldjuhendist.

Vedaja sektsioonis tuleb vedaja liigiks valida isik, kes tõi romusõiduki romulasse. Kui jäätmed toob kohale eraisik ise, siis valitakse vedaja liigiks „Füüsiline isik“ ja „Isik tuvastamata“. Sellisel juhul võib autotranspordi nupu välja lülitada. Soovi korral võib autotranspordi nupu jätta ka sisse lülitatuks ning sisestada veoki registrinumbri asemel romulasse toodud sõiduauto registrinumbri.

Kui sõiduk tuuakse kohale veoteenust pakkuva ettevõtte poolt, tuleb vedaja liigiks valida „Juriidiline isik“ ning autotranspordi nupp peab olema sisse lülitatud. Kuigi mitmed autotranspordi väljad on tähistatud tärniga, on saatekirja kinnitamiseks kohustuslik täita ainult veoki registrinumbri väli.

Vastuvõtjaks märgitakse autolammutus ning kindlasti tuleb lisada ka mahalaadimise koht (jäätmekäitluskoht). Vastuvõetud jäätmete andmed saab laadida üleandja andmetest. Selleks tuleb esmalt vajutada „Salvesta“, mille järel tekib võimalus „Laadi üleandja(te) andmete pealt“. 

Tuleb arvestada, et sel viisil andmeid laadides jääb koguse määramise meetod samaks, mis oli üleandja sektsioonis. See tähendab, et kui üleandja juures oli kogus märgitud hinnangulisena („H“), siis kantakse see üle ka vastuvõtja sektsiooni. Kui jäätmed lammutuses kaalutakse, tuleb meetod muuta „K“-ks (Kaalutud).

Kui saatekirja vastuvõtja sektsioonis on vastuvõetud jäätmete andmed täidetud ja saatekiri kinnitatakse, tekib tegevuskoha bilanssi automaatselt sissetuleku kirje.

Kui ettevõte lammutab romusõidukeid, siis tuleb PISTRIKusse sisestada vastavad toimingud kas kohe pärast töö lõpetamist või hiljemalt kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Soovitatav on siiski sisestada toimingud jooksvalt, et andmed oleksid ajakohased.

Vastavalt keskkonnaministri 16.06.2011. a määruse nr 33 "Romusõidukite käitlusnõuded" § 4  punktile 5 peab romulas romusõidukist eraldatud osade ja vedelike kaalumiseks olema kaal. Seetõttu tuleb jäätmed peale romusõidukilt eemaldamist kaaluda.

Toimingu lisamiseks on kõige lihtsam valida tegevuskoha bilansist see jäätmekood, millele soovitakse toimingut lisada. See avab jäätmeliigi bilansi, kus saab valida „Lisa uus käitlustoiming“ ja sisestada vajalikud andmed.

Näiteks, kui sõidukist eemaldatakse õli (4 kg) ja antifriis (5 kg), siis tuleb jäätmekoodile 16 01 04 01* näidata taaskasutamisele eelnevat toimingut R12s, millest tekivad sekundaarsed jäätmed: 4 kg jäätmekoodiga 13 02 08* ja 5 kg jäätmekoodiga 16 01 14*. Kuna kogused on kaalutud, siis tuleb “Määramise meetod” valida “Kaalutud”.

Kui sõidukilt eemaldatakse aku ja klaasid, mis suunatakse edasi taaskasutusse, tuleb need esmalt aruandes eraldi kajastada kui romusõidukilt eemaldatud jäätmed.

Näiteks juhul, kui aku kaal on 16 kg ja klaaside kaal 80 kg, on kokku eemaldatud 96 kg. See kogus näidatakse jäätmekoodi 16 01 04 01* juures taaskasutamistoimingu koodiga R12s.

Toimingud, mida käitluskohas on lubatud teha, leiab keskkonnaloalt.

Kui romusõidukilt on R12s toiminguga eraldatud nt klaasid ja keskkonnaloa kohaselt on lubatud toiming R5k ehk jäätmete ringlussevõtt, siis kvaliteedikontrolli läbinud ja müügiks sobivatele klaasidele tuleb aruandesse lisada toiming R5k.

R5k on lõpptoiming, mistõttu jäätmete väljaliikumist ei pea lisaks kajastama. Peale R5k toimingu lisamist on jäätmeliigi bilanss tasakaalus.

Kui ka pliiakule on keskkonnaloas ette nähtud toiming R5k ning see suunatakse müüki, tuleb samuti märkida ringlussevõtt ehk toiming R5k.

Kui romusõidukilt on eemaldatud kõik vedelikud ja ohtlikud osad, tuleb aruandes märkida taaskasutustoiming koodiga R12s. Selle toimingu tulemusena tekib sekundaarselt romusõiduk, mis ei sisalda enam vedelikke ega ohtlikke osi (jäätmekood 16 01 06 01).

Näiteks, kui pärast vedelike ja ohtlike osade eemaldamist on sõiduki kaal ligikaudu 1800 kg, siis näidatakse jäätmekoodile 16 01 04 01* taaskasutustoiming R12s koguses 1800 kg. Samal ajal tekib sekundaarselt 1800 kg jäätmeid koodiga 16 01 06 01. Kuna sõiduki algne kaal ei ole täpselt teada, märgitakse koguse määramise meetodiks „Hinnanguline“.

Kui jäätmeid antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb selle kohta vormistada saatekiri. Saatekiri tuleks vormistada enne veo algust, aga hiljemalt jäätmete vastuvõtmisel. Saatekirja koostamise täpse korralduse lepivad osapooled omavahel kokku.

Oluline on veenduda, et vastuvõtja on valmis vastu võtma jäätmed õige jäätmekoodiga (näiteks koodiga 16).

Biojäätmete vastuvõtt

Kui ettevõte võtab vastu bioloogilisi jäätmeid, tuleb nende liikumise kohta vormistada saatekiri. Kui saatekirjale on lisatud kaaluraport ja see kinnitatakse, kantakse jäätmete sissetulek automaatselt bilanssi. Näiteks juhul, kui vastu võetakse 5000 tonni jäätmeid koodiga 20 02 01, kajastub see kogus pärast saatekirja kinnitamist bilansis sissetulekuna.

Võõriste eemaldamine

Käitlustoimingud tuleb aruandes näidata siis, kui vastav toiming on lõppenud. Toimingu võib PISTRIKusse sisestada kohe pärast tulemuse selgumist või hiljemalt kvartali lõppemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kui biojäätmete hulgast sorditakse välja võõrised, tuleb see kajastada käitlustoiminguna R12s. See tähendab, et sama jäätmeliigi (nt biojäätmed) arvelt näidatakse, kui palju uusi jäätmeliike sortimise tulemusena tekkis.

Näiteks kui ettevõttel on kogunenud 5000 kg biolagunevaid jäätmeid (20 02 01) ning neist sorditakse välja 50 kg plastpakendeid (15 01 02), 5 kg metallpakendeid ja 10 kg klaaspakendeid (15 01 07), siis pärast sortimise lõppu sisestatakse PISTRIKusse käitlustoiming R12s koguses 65 kg jäätmekoodile 20 02 01.

Toimingu lisamiseks tuleb valida „Lisa uus käitlustoiming“. R12s sisestamisel tuleb kohe lisada ka tekkinud sekundaarsed jäätmeliigid. Oluline on, et toimingusse läinud jäätmete kogus oleks võrdne tekkivate jäätmete kogusummaga.

Kui bioloogilise töötluse käigus (näiteks sõelumisel või sortimisel) eraldatakse biojäätmete hulgast teisi jäätmeliike, tuleb ka sel juhul näidata käitlustoiming R12s algsele jäätmeliigile vastavas koguses.

Kui sortimisest järgi jäänud 4935 kg biojäätmeid (20 02 01) läbib aeroobse töötluse tekib sekundaarsena praakkompost (19 05 03). R12o toimingu puhul väljub protsessist alati jääde, mis antakse jäätmekäitlejale edasiseks käitlemiseks. Näiteks kui bioloogilise eeltöötluse tulemusel tekib 3200 tonni praakkomposti, siis kajastatakse 3200 kilogrammile koodile 20 02 01 bioloogilist eeltöötlust R12o. 

 Kadu oli töötlusel 1735 kg ning seda kajastatakse niiskuskaona. 

Registreeringu alusel kompostijad, kes kasutavad toodetud komposti oma tarbeks, peavad aruandluses näitama bioloogilist töötlust R12o ja lõppsaadusena praakkomposti (19 05 03) teket.

Kui materjal kasutatakse oma tarbeks ära, siis tuleb praakkompostile vormistada toiming R10. Sellega saab materjali bilansist välja. Kui registreering ei hõlma praakkomposti kasutamist toiminguga R10, tuleb registreeringut vastavalt muuta.

Kui praakkomposti kogus ületab 5 tonni aastas, on vajalik keskkonnaloa taotlemine.

Reoveesettele lisatakse jäätmenimistusse uued täpsustatud jäätmekoodid. Jäätmekoodid hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2027. a. 

Olmereovee puhastussette uued koodid:

19 08 05 01 - töötlemata sete,

19 08 05 02 - aeroobse töötluse läbinud sete,

19 08 05 03 - reoveesette kääritamisel tekkinud vedel kääritusjääk,

19 08 05 04 - reoveesette kääritamisel tekkinud tahke kääritusjääk.

Tööstusreovee biopuhastussette, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11*, uued koodid:

19 08 12 01 - töötlemata sete,

19 08 12 02 - aeroobse töötluse läbinud sete,

19 08 12 03 - reoveesette kääritamisel tekkinud vedel kääritusjääk,

19 08 12 04 - reoveesette kääritamisel tekkinud tahke kääritusjääk.

 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10, uued koodid:

03 03 11 01- töötlemata sete,

03 03 11 02- aeroobse töötluse läbinud sete,

03 03 11 03- reoveesette kääritamisel tekkinud vedel kääritusjääk,

03 03 11 04- reoveesette kääritamisel tekkinud tahke kääritusjääk.

Kui reoveepuhastis tekivad setted, tuleb need PISTRIKus jäätmearuandesse kanda toiminguga „Tekkis“.

Toimingu sisestamiseks tuleb menüü realt valida „Jäätmearuandlus“ ja seejärel „Lisa uus toiming“.

Seejärel tuleb täita toimingu andmed. Toimingu lõpetamise kuupäevaks märgitakse jäätmete tekkimise kuupäev. Lisaks tuleb valida jäätmeliik ja toimingu liik, milleks on „Tekkis“. Samuti tuleb sisestada jäätmete kogus, määramise meetod ning kuivaine protsent. Jäätmekoodi 19 08 05 01 puhul on kohustuslik märkida ka POS (püsivate orgaaniliste saasteainete) sisaldus.

Koguse määramise meetodeid on kolm: kaalutud, hinnanguline või arvutatud.

Kui kõik vajalikud väljad on täidetud, tuleb toimingu salvestamiseks valida „Lisa“.

Näiteks, kui tekib hinnanguliselt 500 kg olmereovee puhastussetteid (jäätmekood 19 08 05 01) kuivainesisaldusega 30%, tuleb see kogus aruandes vastavalt kajastada.

Pärast toimingu „Tekkis“ lisamist kuvatakse vastavad andmed tegevuskoha bilansis. Jäätmed jäävad laoseisu kuni need protsessist väljuvad.

Kui reoveesete paigutatakse kompostimisväljakul aunadesse bioloogiliseks töötluseks, kajastatakse käitlustoimingut aruandes alles siis, kui jäätmed on protsessist väljunud.

Kui reoveesette kompostimisel lisatakse tugiainena näiteks 250 kg teiselt ettevõttelt saadud biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (jäätmekood 20 02 01), tuleb nende kohta vormistada sissetuleku saatekiri. Kui üleandja või vedaja ei ole saatekirja koostanud, teeb selle vastuvõtja.

Näiteks, kui reoveesette ning aia- ja haljastusjäätmete kompostimise tulemusena saadakse 330 kg töödeldud ehk stabiliseeritud reoveesetet (19 08 05 02) kuivainesisaldusega 80%, tuleb PISTRIKus tekkinud jäätmete kogus jaotada kahe jäätmeliigi vahel. Kuna täpset jaotust (kui palju tekkis tugiainest ja kui palju algsest reoveesettest) ei ole teada, tehakse see jaotus hinnanguliselt või arvutuslikult.

Näiteks võib arvestada, et 100 kg lõpptoodangust (19 08 05 02) pärineb reoveesettest (19 08 05 01). Sellisel juhul näidatakse 100 kg jäätmekoodile 19 08 05 01 taaskasutusele eelnev toiming R12o ning sekundaarselt tekib 100 kg setteid jäätmekoodiga 19 08 05 02.

Praegu ei ole võimalik sekundaarsete jäätmete juurde lisada kuivaine protsenti, kuid tulevikus lisandub võimalus märkida ka kuivaine sisaldus ja koguse määramise meetod.

Bilanssi jääb 400 kg töötlemata olmereovee puhastussetteid, mis kajastatakse toiminguga „Niiskuskadu“. Kuna tulemus on saadud arvutamise teel, siis märgitakse määramise meetodiks “Arvutatud”.

Ülejäänud 230 kg jäätmeid kajastatakse biolagunevate jäätmete (20 02 01) bioloogilise töötluse tulemusena tekkinud sekundaarsete jäätmetena.

Jäätmeliiki 20 02 01 jääb bilanssi 20 kg ning see kogus kajastatakse niiskuskaona. 

Kui töötlemata reoveesete suunatakse kääritamisele, tuleb toiming PISTRIKusse sisestada pärast seda, kui jäätmed on töötlusprotsessist väljunud ja tulemused on teada.

Näiteks, kui hinnanguliselt 500 kg reoveesettest (19 08 05 01) tekib kääritamise tulemusena 320 kg vedelat kääritusjääki (19 08 05 03) ja 110 kg tahket kääritusjääki (19 08 05 04) ning kadu on 70 kg, tuleb see vastavalt aruandes kajastada.

Selleks valitakse PISTRIKus „Lisa uus platsitoiming“ ning sisestatakse jäätmekoodile 19 08 05 01 taaskasutusele eelnev toiming R12o. Seejärel lisatakse sekundaarsed jäätmeliigid: 320 kg koodiga 19 08 05 03 ja 110 kg koodiga 19 08 05 04.

Ülejäänud 70 kg jäätmetele lisatakse käitlustoiming “Niiskuskadu”. 

Kui reoveesete antakse üle edasiseks käitlemiseks ettevõttele, kellel on selleks vastav luba, tuleb vormistada saatekiri. Saatekirja alusel kantakse jäätmed üleandja bilansist välja ning võetakse vastuvõtja bilansis arvele.

Töödeldud reoveesette kasutajatele, kelle keskkonnaloas on ette nähtud ainult toimingukood R10, on PISTRIKus kavandatud eraldi lihtsustatud lahendus. Kui selline ettevõte on saatekirjal märgitud vastuvõtjaks, saadab PISTRIK neile e-kirja. Selle kaudu PISTRIKusse sisse logides saab vastuvõtja saatekirja kinnitada ja lisada ka platsitoimingu.

PISTRIKus on juba olemas võimalus lisada platsitoiming otse saatekirja kinnitamise käigus, kuid see ei kehti praegu uute 8-kohaliste jäätmekoodide puhul.

Saatekirja kinnitamisel on ettevõtetel, kelle loas on ainult toimingukood R10, võimalik valida lisaks variant „Kinnita ja lisa käitlustoiming“. 

 Valides “Kinnita ja lisa käitlustoiming” avaneb eeltäidetud käitlustoimingu sisestamise vorm, kus tuleb määrata vaid reoveesette kasutusviis (haljastuses, põllumajanduses, rekultiveerimisel).