Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamistulemuste avalikustamine
Valminud on Eesti mereala seisundihinnangu eelnõu (2024), mis on avalikul väljapanekul 11.03.-14.04.2024 Kliimaministeeriumi veebilehel.
Olete oodatud Eesti mereala uuendatud seisundihinnanguid tutvustavale koosolekule, mis toimub 25.03.2024 Tallinnas Hestia hotellis „Europa“ (Paadi 5). Koosolek toimub hübriidüritusena, osalemiseks palume ennast registreerida (kuni 20.märtsini) SIIN.
Koosoleku esialgne ajakava:
10.00-10.30 Registreerimine
10.30-12.00 Avasõnad ja D1, D6, D7, D4 ja D2 ettekanded
12.00-13.00 Lõuna
13.00-14.30 D3, D5, D8, D9, D10, D11 ettekanded
14.30-15.00 Kohvipaus
15.00-16.00 Sotsiaalmajandusliku analüüsi ja keskkonnaalaste sihtide ettekanded + lõppsõnad.
Vastavalt veeseaduse §72 lõikele 4 ja tulenevalt EL merestrateegia raamdirektiivi (art 8-10) nõuetest tuleb 2024.a ajakohastada Eesti merestrateegia osad: seisundihinnang, hea keskkonnaseisundi määratlus ning mereala keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid. Seisundihinnangud on koostatud 11 tunnuse kohta, neist kolm (D1 bioloogiline mitmekesisus, D4 toiduvõrgud ja D6 merepõhja elupaigad) kirjeldavad mere ökosüsteemi olukorda ning ülejäänud inimtegevuste survet merekeskkonnale (D2 võõrliigid, D3 kalandus, D5 eutrofeerumine, D6 merepõhja häiringud, D7 hüdrograafilised muutused, saasteained keskkonnas (D8) ja mereandides (D9), D10 mereprügi, D11 veealune müra). Lisaks analüüsiti mereala mittehea seisundi sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Seisundihinnang ja sellest tulenevad uuendatud sihid inimmõju ohjamiseks valdkondades, kus head seisundit pole seni saavutatud, on edaspidi aluseks Eesti merestrateegia seireprogrammi ja meetmekava uuendamisel.
Nimetatud tunnuste-põhised seisundihinnangute aruanded ja nendega seonduvad indikaatorid on leitavad Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Tagasisidet seisundihinnangule jm dokumentidele oodatakse kuni 19.04.2024, vt täpsemalt Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Eesti mereala seisundihinnangute tunnustepõhised aruanded ja hindamiseks kasutatud indikaatorid:
D1: Bioloogiline mitmekesisus
D2: Võõrliigid
D3: Kaubanduslikud kalad
D4: Toiduvõrgud
D5: Eutrofeerumine
D6: Merepõhja terviklikkus ja D7 Hüdrograafilised tingimused
D8: Saasteained keskkonnas
D9: Saasteained mereandides
D10: Mereprügi
D11: Veealune müra
Fotonäitus „Vetehunt – saarmas”
Ülemiste keskuse peasissepääsu juures teisel korrusel on avatud näitus Eesti veekogude ühest ettevaatlikumast elanikust – vetehundist ehk saarmast. Tänavust aasta looma tutvustatakse läbi tuntud loodusfotograafide objektiivi. Saarmaspetsialist ja loodusfotograaf Remek Meel rääkis, et ehkki hariliku saarma (Lutra lutra) populatsioon on tõusmisjärgus, vajab vetehunt siiski kaitset.
Talvematk Laukna puisniidul
Keskkonnaameti PuisniiduLife ehk WoodMeadowLIFE projekti raames toimub talvematk Rapla maakonnas. Retkejuhiks on kogenud loodusemees Marko Valker.
Suur linnuõhtu
Suurel linnuõhtul teeb aasta linnu meeskond kokkuvõtte käo aastal toimunust, jagab põnevamaid uusi teadmisi kukulinnust ning tunnustab käopärimuse kogumisvõistluse, käokellade loenduse ja aasta linnu veebiviktoriini parimaid.