Olmevee kasutamise mahud Eestis on andmekogumise algusaegadega võrreldes jõudsalt langenud, seda ligemale kaks korda. Olmevee mahu vähenemise põhjusteks võib pidada Eesti elanike arvu vähenemist, ühisveevärgisüsteemide pidevat parendamist, aga ka veeteenuse hinna kasvu. Viimased kaks on omavahelises seoses - ühisveevärgisüsteemide heakorra tagamiseks ja seeläbi veekadude vähendamiseks tehtavad investeeringud kajastuvad veeteenuse hinna kasvus. Ühisveevärgisüsteemide kvaliteedi kasv ja teenuse hinnast mõjutatud säästlikumad tarbimisharjumused tähendavad, et Eesti elanikud on keskmise eurooplasega võrreldes pea kaks korda säästlikumad veetarbijad.
Siseriiklikult, ehk maakondade lõikes on olmevee tarbimisharjumused siiski erinevad ja mahtude erinevus on kuni kahekordne. Teatav erinevus maakondade lõikes võib aga olla tingitud piirkondlikest erisustest tarbevee päritoluallika suhtes. Indikaatorid on koostatud veekasutuse aruandlusega kogutavate andmete põhjal, kus ei kajastu erakaevudest ja veeloaga reguleerimata ammutatud vee kogused.
Veekasutuse indikaatoriga antakse ülevaade valdkondade lõikes kasutatud vee kogustest, seejuures ei eristata pinna- ega põhjavee osakaalu valdkonnas kasutatud vee kogusest. Vee kasutamise valdkondadeks on olme, tööstus, energeetika, jahutus, põllumajandus, niisutus ja muu otstarve. Indikaatoril on kuvatud kolme olulisema kasutusvaldkonna - olme, tööstus ja põllumajandus - muutumine ajas.
2019. aastast arvestatakse tööstusvee hulka ka karjääri- ja kaevandusvett.