2021. aasta seisuga on Eesti 744-st pinnaveekogumist heas koondseisundis 52% (58% vooluvee-, 15% seisuvee- ja 0% rannikuveekogumitest), 28% on kesises, 19% halvas ning 1,2% väga halvas koondseisundis.
2020. aastaga võrreldes suurenes halvas ja väga halvas seisundis veekogumite osakaal. Selle põhjuseks oli peamiselt veekogumite keemilise seisundihinnangu halvenemine elustikus sisalduvate ohtlike ainete tõttu. Osalt oli põhjuseks ka see, et mitmetes veekogumites mõõdeti ohtlikke aineid esimest korda.
Ökoloogilise seisundihinnangu halvenemise peamisteks põhjusteks olid aga kalastiku seisund, füüsikalis-keemilised elemendid ning suurselgrootud. Näiteks alanes Pihkva-Lämmijärve veekogumi ökoloogiline hinnang halvaks vee läbipaistvuse vähenemise ning üldlämmastiku ja fütoplanktoni koguste suurenemise tõttu. Mõnes veekogumis, nagu Alajõel ja Tagajõel, aga kalastiku seisund hoopiski paranes ning koondseisund muutus heaks.
2021. aasta pinnaveekogumite aruande leiab täies ulatuses Keskkonnaportaalist: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo
Lisaks seletuskirjale, kus on ära toodud veekogumite koondhinnangud, leiab lehelt ka veekogumite koondseisundi tabeli, hüdromorfoloogilise seisundi hinnangu tabelid rannikuvee, seisuvee ja pinnavee kohta ning hindamise metoodika. Samal lehel on kättesaadavad ka varasemate aastate aruanded.