Liigu edasi põhisisu juurde
Keskkonnanäitajad

Läänemere üheks olulisemaks halva seisundi põhjustajaks on tänapäeval eutrofeerumine. Eutrofeerumine kujutab endast veekogu rikastumist toitainetega (lämmastik ja fosfor), mille liigne sisaldus põhjustab mereökosüsteemis probleeme: suureneb primaarproduktsioon, tihenevad veeõitsengud, kahaneb vee läbipaistvus, väheneb hapniku sisaldus põhjalähedases kihis. Alates 20. sajandi algusest on Läänemeri muutunud väga eutrofeerunud merekeskkonnaks ja tänaseks päevaks on enamik piirkondadest toitainetega ülekoormatud.

Läänemere seisundi probleemid ei ole riigipõhised, seega peab nendega tegelema koostöös teiste riikidega. Selleks loodi 1974. aastal Läänemere merekeskkonnakaitse komisjon ehk Helsingi komisjon (HELCOM), mille eesmärk on Läänemere merekeskkonda saasteallikate eest kaitsta. Samal aastal kirjutasid kõik Läänemere rannikuriigid alla Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioonile ehk Helsingi konventsioonile, mille eesmärk on kaitsta Läänemerd tööstuse ja muude inimtegevuse põhjustatud keskkonnaprobleemide eest. 1992. aastal ajakohastati Helsingi konventsiooni ja ka Eesti ühines sellega.

2007. aastal võeti vastu HELCOMi Läänemere tegevuskava (BSAP), mis on tervisliku merekeskkonna ambitsioonikas ja terviklik piirkondlik meetmete ja tegevuste programm. BSAP üldeesmärgiks oli saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund aastaks 2021. Selle raames tunnistati ka vajadust vähendada toitainete sissekannet merre. Kuigi üldist eesmärki ei saavutatud, on plaan andnud enneolematuid tulemusi ja teadmisi.

Konventsiooni ja BSAP eesmärkide saavutamiseks peavad kõik lepinguosalised riigid koguma ja raporteerima usaldusväärseid andmeid. Eesti raporteerib igal aastal Läänemerre suubuvate jõgede, seiramata rannikualade ja punktallikate (näiteks reoveepuhastid, tööstused ja kalakasvandused)  toitainete, orgaaniliste ainete ja raskmetallide koormusi. Koormuste hinnangud põhinevad Eesti riiklikul seire programmil ja ettevõtete veekasutuse aastaaruandluse andmetel ning hinnangud järgivad HELCOM PLC-Water juhiseid  ja on teostatud EstModeli seirepõhiste koormushinnangute rakendusega.

Toitainete sissekanne Läänemerre (Joonis 1) sõltub inimtegevusest veekogude valgalas, aga on ka tugevalt mõjutatud meteoroloogiliste ja hüdrograafiliste tingimuste kõikumistest. Suurenenud sademete hulk suurendab äravoolu maismaalt ja selle tulemusena suureneb võrreldes kuivade aastatega toitainete sissekanne jõgedest Läänemerre. Samuti aitab lume- ja jääkatte esinemine äravoolu vähendada, mistõttu põhjustavad väiksema lume- ja jääkattega soojemad talved tõenäoliselt suurenenud äravoolu ja sellest tulenevalt suuremat toitainete sissekannet. Punktallikatest pärit koormus aga üldjuhul ei ole sademete kõikumistest sõltuv.

Eestist pärit üldlämmastiku ja üldfosfori koormus Läänemerre oli 2022. aastal vastavalt 27 332,1 t ja 455,6 t. Ligikaudu 1,4% kogu üldlämmastiku koormusest pärines otse Läänemerre juhtivatest punktallikatest ning ülejäänud koormus transporditi jõgede kaudu või seiramata aladelt (Joonis 2. Seiratud jõgedest, seiramata alalt ja piiriülestest jõgedest). Üldfosfori puhul oli punktallikate osakaal suurem, umbes 5,3%. Peamine osa punktallikate toitainete koormusest pärineb reoveepuhastusjaamadest, mis moodustavad 95% üldlämmastiku ja 91% üldfosfori kogu punktallikatest pärit koormusest.

Täpsemalt on võimalik tutvuda HELCOM’le raporteeritud toitainete koormuste algandmetega laadides alla Exceli formaadis faili. Lisaks on võimalik tutvuda ka teiste raporteeritud parameetrite hinnanguliste koormustega hüdrokeemiajaamades külastades veebirakendust EstModel.app .

 

Avaldatud: 09.04.2023  /  Uuendatud: 15.12.2023