Kaitstavate alade pindala ja/või selle osakaal Eesti territooriumist on pisut erinevas sõnastuses indikaator mitmetes strateegilistes dokumentides:
- Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
- Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava 2019-2022
- Säästva arengu näitajad 2015
- Säästev Eesti 21
Kaitstavate alade pindala ja osakaal territooriumist
Arvutustega on hõlmatud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kantud kehtivad kaitstavad loodusobjektid:
- kaitsealad (sh rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad ja selle erivormid arboreetumid, pargid ja puistud)
- hoiualad
- püsielupaigad
- lõheliste kudemis- ja elupaigad (alates 2022. aastast)
- kaitstavad looduse üksikobjektid koos kaitsetsoonidega
- kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Joonis 1. Kaitstavate alade pindala aastatel 1999–2023.
Ajavahemikul 1999–2003 küllaltki stabiilsena püsinud kaitstavate alade pindala suurenes oluliselt 2004. aastal, kui moodustati Natura 2000 võrgustik. Siis tõusis kaitstavate alade osakaal maismaast 10–11%-lt 17%-ni ning on seejärel tasapisi järjest suurenenud. Seisuga 31.12.2023 on Eesti maismaast kaitse all 19,8%. Koos siseveekogudega on kaitse all 20,8%.
Pärast Natura 2000 võrgustiku moodustamist toimus oluline hüpe ka territoriaalmere ja kogu veeala (mereala koos suurte järvedega) kaitstuses, kus kaitstava pindala osakaal tõusis 2004. aastal 3%-lt 27%-ni. Praegu on territoriaalmerest kaitse all 28% ja kogu veealast 29,2%.
Kaitstava ala kogupindala koos territoriaalmerega on 31.12.2023 seisuga 1 649 563 ha, mis moodustab Eesti pindalast 23,4%.
Rangema kaitsekorraga vööndite pindala ja osakaal
Indikaator kajastab Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kantud looduskaitseseaduse alusel kehtestatud kaitstavate alade rangema kaitsekorraga vööndite ehk loodusreservaatide, looduslike sihtkaitsevööndite ning püsielupaikade sihtkaitsevööndite maismaapindala ja selle muutust.
Rangema kaitsekorraga alade hulka arvatakse Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) rangema kaitse kaitsekorralduslikesse kategooriatesse kuuluvad alad ehk loodusreservaadid (kategooria Ia) ning kaitsealade looduslikud sihtkaitsevööndid ja püsielupaikade sihtkaitsevööndite rangemini kaitstavad osad (kategooria Ib; kategooria määratakse kaitsekorra järgi).
Joonis 2. Eestis IUCN i rangema kaitsekorraga kategooriatesse (Ia ja Ib) kuuluvate vööndite maismaa-ala pindala aastatel 1994–2023.
Säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 kohaselt pidanuks rangema kaitsekorraga alad moodustama 2010. aastaks vähemalt 5% Eesti territooriumist. IUCN i rangema kaitsekorraga kategooriate arvestuses oli Eesti territooriumist 2023. aasta lõpuks range kaitse all ~ 4%. See pindala on viimase paarikümne aasta jooksul vähe muutunud.
Regulaarselt avaldatavat looduskaitsestatistikat vt Loodusveebist.