Eestis kasutati 2021. aastal 1 miljard kuupmeetrit vett, 67 protsenti sellest moodustab elektrijaamade jahutusveevõtt. Keskkonnaagentuuri koostatud 2021. aasta veekasutuse koondaruandest selgub, et võrreldes eelmise aastaga on veevõtu maht suurenenud 14 protsenti (861,55 miljon kuupmeetrit, 2020).
Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialist Meriliin Lend ütles, et kasv on valdavalt tingitud elektrijaamade jahutusvee mahu 20-protsendilisest suurenemisest.
„Elektrijaamade jahutusvee kogus sõltub elektritoodangust. Kui siin vahepealsetel koroona aastatel elektritootmine langes, langesid ka veevõtu mahud. Kui 2021. aastal kasvas elektritoodang (Eesti Energia aruanne 2021) suurenes vastavalt ka jahutusveevõtu kogus,“ selgitas Lend.
Varasema aastaga võrreldes on lisaks tõusnud mereveevõtt 17 protsenti, kaevandus- ja karjääriveevõtt kuus ning põhjaveevõtt kaks protsenti. Kuigi veevõtu maht on suurenenud, siis heitveega keskkonda juhitud saasteainete kogused on pigem langustrendis, vaid üldlämmastiku kogus on 2 protsenti tõusnud.
Olmeveena tarbiti 2021. aastal Eestis kokku 43,7 miljonit kuupmeetrit vett. Seda on ligikaudu samapalju kui Ülemiste järve ja Pühajärve veemahud kokku. Keskmiselt tarbib iga Eesti elanik 90 liitrit vett ööpäevas (keskmine Euroopa Liidu elanik tarbib ööpäevas 144 liitrit olmevett). Umbes 15 liitrit sellest kulub näiteks käte pesemiseks. Aasta lõikes kulub kätepesule ligi 548 ämbritäit vett inimese kohta, mis moodustab 1,3 protsenti kogu aastasest olmevee tarbimisest. Olmeveena käsitletakse joogiks, toidutegemiseks ning teisteks olmevajadusteks kasutatavat vett (vaata rohkem siit).
Reoveesette kogus on eelmise aastaga võrreldes kasvanud viie protsendi võrra. Üheksa protsenti on suurenenud põllumajanduses kasutatava reoveesette kogus (sh biogaasi tootmise tarbeks) ja 13 protsenti reovee prügilasse paigutamine. Reoveesete leiab enim taaskasutust põllumajanduses – seda koguni 72,3 protsendi ulatuses. Haljastuse, rekultiveerimise ja muu tarbeks kasutatakse 12,4 protsenti reoveesettest ning prügilasse ja ladustamisele suunatakse vastavalt 8,3 ja 7 protsenti. Kokku leiab taaskasutust 91 protsenti kogu reoveesettest.
Keskkonnaagentuuri veekasutuse 2021. aasta koondaruandest saab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta. Aruanne ja indikaatorid koostatakse iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevõtete aastaaruannetega esitatud informatsiooni põhjal.
Nii 2021. aasta kui ka varasemate veekasutuse koondaruannetega saab tutvuda Eesti keskkonnaandmeid koondavas keskkonnaportaalis.
Keskkonnaagentuuri poolt loodud veeindikaatoritega saab samuti tutvuda keskkonnaportaalis.
Lisainfo:
Meriliin Lend
Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna veekasutuse peaspetsialist Meriliin.Lend@envir.ee