Liigu edasi põhisisu juurde
Keskkonnaagentuur | 16.09.2022
kaader filmist "Mehed ei nuta"

Kaader filmist "Mehed ei nuta"

Rahvusvahelist osoonipäeva tähistatakse Montreali protokolli sõlmimise aastapäeval. 16. septembril 1987. aastal allkirjad saanud protokoll kohustab sellega ühinenud riike vähendama osoonikihti kahandavate ainete tarvitust ja lõpuks need täielikult käibelt kõrvaldama. Seda peetakse kõige edukamaks rahvusvaheliseks kokkuleppeks: lepingu on ratifitseerinud 196 riiki, sh kõik ÜRO liikmed ja Euroopa Liit ning osoonikiht on hakanud aeglaselt paranema. 

Tänavu augustis teatas NASA, et osooniauk on Antarktika kohal tunduvalt kahanenud, kuid– täielikku „paranemist“ võiks oodata alles 2070. aastate paiku.   

  10 asja, mida võiks osoonikihi kohta teada 

  1. Osoon ehk trihapnik avastati 1839. aastal; 
  2. Stratosfääris umbes 20 – 25 km kõrgusel asetsev osoonikiht aitab kaitsta maakera elustikku ohtliku ultraviolettkiirguse eest;   
  3. Osoonikihi maapealseid mõõtmisi alustati Halley Bay´s 1956. aastal. Tänapäeval annavad osoonikihi paksusest teavet satelliidid;  
  4. Pidevas muutuses oleva osoonikihi paksust mõõdetakse nn Dobsoni ühikutes (DU), mis väljendab osoonikihi suurust merepinnale taandatult tuhandikes sentimeetrites. Nt. 400 DU tähendab, et osoonikihi paksus merepinna tasemele kokku surutuna 4 mm; 
  5. Looduses on osooni tekkimine ja kadumine seotud ultraviolettkiirgusega;  
  6. Inimtekkelised osoonikihti kahandavaid ained sisaldavad kas kloori või broomi;  
  7. Esimene osoonikihti kahandav aine, freoon võeti külmainena kasutusele 1928. aastal;  
  8. Esimene osooniauk avastati 1970. aastate alguses Antarktika kohal ja 1986. aastal avastati osoonikihi hõrenemine Arktikas; 
  9. Eestis on osoonikihi paksus suurim kevadel, väikseim aga sügisel. Märtsis on osooni meie kohal keskmiselt 380-390 DU (maksimaalselt 450 DU) ja novembris 290 DU;  
  10. Hoiatusi osoonikihi ohtliku hõrenemise kohta edastab Eestis Keskkonnaagentuur. Viimati tuli seda teha 2011. aasta märtsi lõpul, kui osoonikiht Põhja-Euroopa kohal tunduvalt hõrenes (Soome kohal 35% keskmisest) ja järsult kasvas ka UV – kiirguse indeks (UV). Tartu-Tõravere ilmajaamas tõusis siis indeks viieni (peaaegu nagu Alpides).   

Rahvusvahelise osoonipäeva kohta Euroopa tasandil leiab lisainfot siit: https://www.eea.europa.eu/highlights/europe-continues-to-phase-out-substances   

Lisa kommentaar

Restricted HTML

  • Lubatud HTML- märgendid: <a href hreflang> <em> <strong> <cite> <blockquote cite> <code> <ul type> <ol start type> <li> <dl> <dt> <dd> <h2 id> <h3 id> <h4 id> <h5 id> <h6 id>
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Veebilehe aadressid ja e-posti aadressid muutuvad linkideks automaatselt.
Samal teemal
Vaata kõiki