Liigu edasi põhisisu juurde

Õhu soojusrežiimi alusel tehtud Eesti territooriumi klimaatilise rajoneerimise (Jaagus, Truu, 2004) järgi kuulub Jõgevamaa Mandri-Eesti kliimavaldkonna Sise-Eesti ehk kontinentaalse allvaldkonna piiridesse.

Mõõtmisjaamade poolest on see maakond „suursugune“ – üheski teises pole niipalju spetsiaalseid jaamu kui seal: Tooma soojaam, Tiirikoja järvejaam ning Jõgeva agrometeoroloogiajaam aastail 1964-2002. Lisaks mõõdetakse õhutemperatuuri ja sademeid viies hüdromeetriajaamas.

Kõige kauem on ilmavaatlusi tehtud Toomal.
Sademete ja õhutemperatuuri vaatlused algasid Tooma lähedal aastal 1893. Süstemaatilisi meteovaatlusi hakati aga seal tegema 1911. aastal, mil rajativaatluskohad mineraal- ja soomaale Balti Sooparanduse Seltsi egiidi all tegutsenud sookatsejaamas.

1950. aastal rajati Toomale meteoroloogiajaama alusel soohüdroloogiajaam (praeguse nimega Tooma soojaam), mis praeguseni täidab soode hüdroloogilise seire programmi (rõhuasetusega soo mikromaastike veebilansi ja mikrokliima uurimisel). Jaam on unikaalne mitte ainult Eestis, vaid ka terves Euroopas – sellise detailsusega on maailmas vähe märgalasid uuritud.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) tunnustab pikaaegseid ilmavaatlusjaamu, mis on tegutsenud vähemalt 100 aastat ja on unikaalsed andmeallikad kliima varieeruvuse ning muutuste hindamisel. Aastal 2021 sai väärikasse nimekirja ka Tooma soojaam.

Vaade Tooma vaatlusväljakule (2021)
Tooma meteoväljak 2021

Praeguse Tiirikoja järvejaama eelkäijaks oli 1. veebruaril 1923 Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi poolt asutatud Tiirikoja meteoroloogiajaam (oktoobrist 1922 kuni veebruarini 1923 meteopost). Pärast sõja lõppu, 1946. aastal, muudeti see hüdrometeoroloogiliseks I järgu järvejaamaks.

Spetsialiseerunud järvejaamade ülesandeks on järvede ja veehoidlate hüdroloogilise ja meteoroloogilise režiimi kompleksne uurimine. Vaatlused jagunevad kahte suurde rühma: vaatlused rannal (meteoväljakul) ja järvel (mõõtmised hüdroloogilistel profiilidel).

Tiirikoja meteoväljakul tehtud mõõtmistest tuleks märkida 1955. aastal alanud aktinomeetrilisi vaatlusi, mis koos mõõtmistega Tõraveres on andnud olulist teavet kliimamuutuste (atmosfääri läbipaistvuse) kohta Ida-Euroopas.

1962. aastal oli jaam Eesti ilmajaamadest suurim – personal koosnes 16 inimesest. Et jaamale on kuulunud ka kolm laeva (näiteks aastast 1960 ekspeditsioonilaev „Limnoloog“) ja kaks hobust, oli töötajate hulgas kolm laevnikku ja tallimees. Talvisteks sõitudeks järvele kasutati spetsiaalseid roomikautosid.

Roomikauto jäätunud Peipsi järvel
Jäämõõtmised Peipsil 2006. aastal

Aastal 2002 jaam automatiseeriti. 2021. aasta jaanilaupäeval asus järvel tööle Eestis ainulaadne poijaam, mis jäävabal perioodil mõõdab lisaks meteoroloogilistele näitajatele ka Peipsi järve veekvaliteedi parameetreid.

Jõgeva on pea kindlasti ainus linn Eestis, mille mainimine meenutab kohe ilma – on ju seal meie külmapealinn. Aastail 1964-2002 oli jaam riigi agrometeoroloogiakeskus. Ilmajaama asukoht on muutunud: 1922. aastast kuni 1964. aastani asuti Jõgeva alevikus, edasi koliti koos Kuusikult üle toodud agrometeoroloogiajaamaga linna idaservale.

Jõgeva jaam koordineeris agroklimaatiliste tingimuste erinevuste mõju uurimist põllumajandustootmisele, põllukultuuride saagikusele, uuriti tüüpiliste põldude öökülmaohtlikkust, muldade soojus- ja niiskusrežiimi mitmetes maakondades jne.

Jõgeva linn on 2006. aastast ennast tutvustanud ka kui „Külmalinn Jõgeva – Jõuluvana kodu“, sest just sobivate ilmaolude tõttu olevat kõigist „vanadest“ tähtsaim otsustanud oma kodu just sinna rajada. Külmalinnal on aga vedanud just jaama asukohaga Pedja jõe laias orus, kuhu valgub kokku raskem külm õhk ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt – nii mõõdetakse seal madalamaid temperatuurinäitajaid…

Eesti vast kõige tuntum ilmarekord ongi temperatuurinäit –43,5 °C, mis mõõdeti 17. jaanuaril 1940 tollase sordikasvanduse ilmajaamas. Peab ütlema, et Jõgeval vedas rekordiga – aasta hiljem, kolmandal jaanuaril 1941 mõõdeti Võru ilmajaamas –43,4° (Värskas –43,0°)! Jõgevale kuulub veel üks ilmarekord, nimelt aasta madalaim keskmine õhutemperatuur kaugest sõjaajast, mis oli 1,6 °C (võrdluseks teine rekord: aastal 2020 oli kogu Eesti keskmine õhusoe 8,4 kraadi).

Vaade Jõgeva vaatlusväljakult (härmas puud)
Foto Ingrid Niklus

Väga palju ilma ekstreemumeid, mis on seotud külmaga, leiab enim just sellest jaamast. Näiteks on kahel talvel õhukülm langenud alla -40 kraadi, alla -35 kraadi 11 talvel, Eesti aastased külmarekordid on registreeritud Jõgeval saja aasta kestel 38 korral, neist 10 juhul mõõdetud küll mõne teise jaamaga koos. Rekordeist peaks veel nimetama kõige külmemat ööpäeva – 16. jaanuar 1940, kui õhutemperatuuride keskmiseks arvutati –36,5 °C, samuti suurimat ööpäevast temperatuuri amplituudi 1956. aasta 1. veebruarist 38,6 kraadi (termomeetri näit kerkis siis 24 tunniga –39 kraadilt –0,4-ni). Ning veel Eesti öökülma rekordeid: kõige hilisem öökülm õhus, s.o 2 m kõrgusel, mõõdeti 19. juunil 1978 ja kõige varasem 2. septembril 1972. aastal (maapinnal on esinenud seda igal suvekuul). Ikka Jõgeval. Muide, esimene teave öökülmadest Jõgevamaal pärineb A.W. Hupelilt – 16. juulist 1773 (Põltsamaal).

Jõgevamaa kliimanäitajad

Viimaste kliimanormide järgi (aastad 1991–2020) on aasta keskmine õhutemperatuur nii Jõgeval kui Tiirikojal 5,8 °C (Tartu–Tõraveres 6,3°, Väike-Maarjas 5,4°). Suve palavaim kuu on juuli (Jõgeval 17,5° ja Tiirikojal 17,6°), võrdluseks naabermaakondades Tartu–Tõraveres 18,0 ja Väike-Maarjas 17,2 kraadi.

Külmima kuu – veebruari – keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ilmateenistuses Jõgeval –5,1° ja Tiirikojal –5,0° (Tartu–Tõraveres –4,4°, Väike-Maarjas –5,3°).

Peale Eesti absoluutse külmarekordi (–43,5°) tuleks märkida veel riigi viimaste aastakümnete madalaimat õhutemperatuuri –36,7°, mis registreeriti Jõgeval 11. jaanuaril 2003.

Maakonna soojusrekord +34,6 °C pärineb 11. augustist 1992 Jõgevalt (samal päeval mõõdeti teatavasti Võrus Eesti rekordiks +35,6°).

Aasta keskmiseks sademekoguseks on arvutatud Jõgeval 672 mm, Tiirikojal 633 mm (Tartu–Tõraveres 673 mm, Väike-Maarjas 684 mm). Kõige sademete rohkemad kuud on august ja juuni – Jõgeval vastavalt 90 mm ja 85 mm, Tiirikojal mõlemal kuul 78 mm. Kuivemad kuud on märts–aprill (34 mm).

Jõgevamaal on mitmel korral sadanud tõelist paduvihma. Ühel päeval (täpsemalt – ööl), nimelt 23. juulil 1957. aastal, püstitati Toomal koguni kaks Eesti ilmarekordit: suurim sademete intensiivsus mõõdetud 3 ja 10 minuti jooksul: vastavalt 3,6 mm/min ning 2,3 mm/min. (23. juuli hommikul mõõdeti 12 tunni sademesummaks 32,9 mm). Väga intensiivne oli vihm ka 20. juunil 1980 Tiirikojal – 1,24 mm/min (5 minuti keskmine sadu). Üks suurimaid ööpäevaseid sademekoguseid mõõdeti väga vihmase ning tuulispasase 1998. aasta juuni 12. kuupäeval Kääpa hüdromeetriajaamas – 136 mm. Kääpal registreeriti tol kuul üldse väga suur vihmavee kogus – 321 mm, mis jääb maha vaid Eesti rekordist (351 mm, august 1987, Haanja). Neli aastat hiljem oli suvi seevastu väga põuane – augustis praktiliselt ei sadanudki (0,5 mm Jõgeval ja 1 mm Toomal).

Tahkeist sademetest on lund tulnud ajuti ohtralt – kauge 1953. aasta veebruaris mõõdeti lumikatte paksuseks Jõgeval 78 cm, Toomal 1956. aasta märtsis aga 76 cm.

Tuulerežiimilt jääb Jõgeva maakond vaiksemate hulka: aasta keskmine tuulekiirus on Jõgeval 2,7 ja Tiirikojal 2,4 m/s (võrdluseks naabrid: Tartu–Tõraveres 2,8 ja Väike-Maarjas 3,7 m/s). Tugevaim puhang 31,9 m/s registreeriti Toomal 8. augustil 2010. aastal derecho ehk hiidpagi ajal.

Maakonda on räsinud vähemalt kaheteistkümnel korral tornaadod-trombid-tuulispasad. Paremini uurituks kujunes 1922. aasta 3. augustil möllanud keeris, mis läbis 82 km pikkuse tee Saare ja Roela voortelt üle Mustvee ja Kauksi kuni Kurtnani välja. Kõnnut on külastanud tuulispask kahel aastal (1999 ja 2000) järgemööda. Viimati murdis tugev pööris metsa ja purustas maju 30. juulil 2012. aastal Umbusis.

Klimaatilistest aastaaegadest

Kevad (kitsamas mõttes) algab teatavasti koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Keskmine klimaatilise kevade algus on Jõgeval 21. aprillil ja Tiirikojal 24. aprillil (Tartus 18. aprillil, Väike-Maarjas 23. aprillil). (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013).

Suvi on aeg, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt ületab +13 °C, saabub Jõgevale keskmiselt 2. juunil, Tiirikojale kaks päeva hiljem (Tartusse 28. mail, Väike-Maarjasse 5. juunil).

Sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C, saabuvad esimesed öökülmad, valmivad suviviljad. Selle aastaaja keskmine alguskuupäev on nii Jõgeval kui Tiirikojal 2. september (Tartus 4. september, Väike-Maarjas aga 31. august).

Talve kitsamas mõttes ehk päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Paljudel aastatel ei pruugi saartel sellist aega saabudagi. Keskeltläbi peaks aga klimaatiline talv saabuma Jõgevamaale detsembri algul – Jõgevale 10. detsembril ja Tiirikojale 14. detsembril (võrdluseks Väike-Maarjasse 3. detsembril, Tartusse 15. detsembril, Vilsandile 9. jaanuaril).

Jõgevamaa ilmarekordid

  • Kõige madalam õhutemperatuur on –43,5 °C, mõõdetud Jõgeval 17. jaanuaril 1940 (Tiirikojal –39,6° 30.12.1978, Toomal –39,2° 17.01.1940).
  • Kõige kõrgem õhutemperatuur on +34,6 °C, mõõdetud Jõgeval 11. augustil 1992 (Tiirikojal +33,8° 19.07.1945, Toomal +34,1° 11.08.1992).
  • Maksimaalne ööpäevane sajuhulk on 136,4 mm, mõõdetud Kääpal 12. juunil 1998 (Jõgeval 99,7 mm 02.08.1994, Tiirikojal 73,1 mm 31.07.2011, Toomal 66,2 mm 06.08.2003).
  • Kõige sajusem kuu on Kääpal 1998. aasta juuni – 321 mm (Jõgeval august 2008 – 195 mm, Tiirikojal august 2008 – 244 mm, Toomal august 2008 – 225 mm).
  • Kõige kuivem kuu on august 2002. aastal, kui Jõgeval mõõdeti 0,5 mm ja Toomal 1 mm.
  • Maksimaalne lumikatte paksus on 78 cm Jõgeval 23.02.1953 (Tiirikojal 70 cm 24.02.2010 ja Toomal 76 cm 05.03.1956).
  • Tugevaim tuulepuhang on 31,9 m/s Toomal 8. augustil 2010, Jõgeval 30 m/s (16.07.2001) ja Tiirikojal 28 m/s (19.07.1970).

Aegade jooksul Jõgevamaal töötanud seirejaamad leiab kaardiloost.

Avaldatud: 14.10.2022  /  Uuendatud: 11.04.2023