Käesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Selja jõe veekvaliteeti mõjutavad võimalikud reostusallikad ja koostada tegevuskava Selja jõe seisundi parandamiseks. Kuna Selja jõe halva seisundi põhjuseks on liigne toitaineterohkus, siis käesolevas 4 töös on pööratud põhitähelepanu toitainete koormuse allikatele ja nende negatiivse mõju vähendamise abinõudele. Töö alguses koguti olemasolevat informatsiooni võimalike reostusobjektide ja valgala maakasutuse kohta.
Ajavahemikus 8. aprill kuni 20. oktoober 2008 tehti väliuuringuid reostusobjektide ülevaatamiseks ning muda- ja veeproovide kogumiseks.
Looduslike eelduste poolest kuulub Selja jõgi väärtuslike kalajõgede hulka, kuid 2007. aasta hüdrokeemilise seire alusel on Selja jõe seisund hinnatud väga halvaks. Halvaks on hinnatud jõe elustiku seisund ka 2005. aasta hüdrobioloogilise seire raames. Selja jõe veekvaliteeti mõjutavad tugevalt nii asulate reovesi kui loomakasvatusfarmidest ja põldudelt pärit hajukoormus.
Jõe füüsilist seisundit halvendavateks takistusteks on Varangu paisu varemed, mis võivad madalveeperioodil osutuda kaladele rändetõkkeks ning Päide veski paisud, millel puudub üldse kaladele läbipääs. Jõe ülemjooksul, ning alamjooksul halvendab jõe seisundit kobraste tegevus.
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Selja jõe veekvaliteeti mõjutavad võimalikud reostusallikad ja koostada tegevuskava Selja jõe seisundi parandamiseks.
Reoveepuhastitest väljuv heitvesi vastab veeloas toodud nõuetele vaid Rakvere linna puhasti ja Lepna puhasti. Ülejäänud vajavad kõik rekonstrueerimist või uuega asendamist. Rekonstrueerimist vajavad ka sadeveekanalisatsioonisüsteemide puhastid. Ettevõtete andmeil juhitakse Selja jõe valgalal heitveega veekogudesse arvutuslikult aastas 22 t heljumit, 16,6 t BHT7, 2,2 t fosforit ning 29 t lämmastikku. Lõviosa heitvee koormusest tuleneb Rakvere linna puhastist, mis annab 75% heljumi koormusest (16,7 t/a), 63% BHT7 koormusest (10,6 t/a), 43% fosfori koormusest (9,5 t/a) ning 79% heitveega loodusesse jõudvast lämmastikukoormusest (22,8 t/a). Teine suurem reostaja on Haljala ülekoormatud reoveepuhasti, mille kaudu juhitakse Haljala ojja 1,9 t heljumit, 3,5 t BHT7, 0,6 t fosforit ning 1,5 t lämmastikku.
Juhul, kui kõigist puhastitest veekogudesse juhitav heitvesi vastaks nõuetele, väheneks puhastite kaudu veekogudesse jõudev BHT7 koormus 5%; heljumikoormus 7%, lämmastikukoormus 4% ja fosforikoormus 11%.
Selja jõe seisundit halvendab igasugune reostuskoormuse lisamine. Põhjaveelise toitumusega lisajõgede kaudu jõuab Selja jõkke intensiivse põllumajandustootmisega aladel formeeruv lämmastikurikas vesi. Reovee puhastamisele seatud nõuete (sõltuvalt saasteainest puhastusaste 80-90 %) täitmisel kaasnev teatav reostuskoormuse vähenemine ei aita kaasa jõe seisundi parandamisele. Ei ole tõenäoline, et Selja jõe veekvaliteeti saaks parandada ainult puhastusseadmete töö tõhustamisega, oluline on ka hajukoormuse piiramine, muude reostusobjektide korrastamine, sh sõnnikuhoidlate rajamine ja sõnniku laotuskavade järgimine.
Vee erikasutuslubade alusel juhitakse Selja jõkke ka edaspidi reoveepuhastitest väljuvat heitvett ning põllumajandustegevus kestab edasi, seetõttu ei ole lähemal ajal ette näha olulist veekvaliteedi muutust ning toitained põhjustavad ka edaspidi jõe eutrofeerumist. On tõenäoline, et nii Selja jõgi, kui ka teised valgala veejuhtmed vajavad edaspidi (peale korrastamist) tihedamat ja regulaarset hooldust, kui väiksema koormusega ja heas seisundis vooluveekogud.