Eestis on 100 loodusdirektiivis nimetatud liiki ja 219 linnudirektiivis välja toodud haudelinnuliiki Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mis loodi Euroopa Liidu linnudirektiivi ( Bird Directive ) ning loodusdirektiivi ( the Habitats Directive ) alusel. Kui linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki Euroopa Liidus looduslikult elavaid linnuliike linnualade loomise kaudu, siis...

Ainuüksi ohustatud liigi kaitse alla võtmisest ei hakka tema arvukus tõusma. Vaja on ka kaitsekorralduslikke tegevusi Liigikaitse tõhusust näitab punane nimestik, millest saame teada, millistel liikidel läheb halvasti ja milliste seisund on paranenud. Edulugude näited Sookurg oli 1988. aasta andmetel Eestis haruldane. Täna on ta aga punase nimestiku kategoorias „soodsas seisundis“. Arvukuse...

2025. aasta seisuga on Eestis kaitse all 570 liiki Kaitsealused liigid lähtudes nende ohustatusest on looduskaitseseaduse alusel jaotatud kolme kaitsekategooriasse. I kaitsekategooria liigid on suures hävimisohus ning nende elupaiga või kasvukoha täpseid andmeid massiteabevahendeis ei avalikustata. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks kõik Eesti kotkaliigid , must-toonekurg , niidurüdi...

Liigikaitse põhieesmärgiks on tagada kõikide looduslikult esinevate liikide soodne seisund Igal liigil on biosfääris oma roll. Tänu liikidele ja nende rollide rohkusele säilib üldine elurikkus. Paraku on aga väga paljud liigid sattunud kas inimtegevuse tagajärjel või muudel põhjustel ohtu või välja surnud. Praegu surevad liigid inimtegevuse tõttu välja 100–1000 korda kiiremini kui see toimuks...

Kuidas taimed ja loomad saavad eestikeelse nime? Kuigi nimel on teine tähendus kui nimetusel , ei tehta neil kõnekeeles enamasti vahet. Nimi antakse tegelikule olendile, näiteks koerale Pontu või tammele Viiralti tamm , nimetus on aga üldmõiste, nagu koer või tamm. Eestikeelsed olendinimetused on terminid, mida loovad või korrastavad terminikomisjonid, näiteks eestikeelsete linnunimede komisjon...

Kui palju on muutunud imetajate fauna Eestis? Eestis teadaolevate imetajaliikide arv on alates Teise maailmasõja lõpust praeguseni suurenenud 30%, 46 liigilt 66 liigini. Selle muutuse põhjusi on palju. Esiteks, osa liike on siin ilmselt elanud ammu, aga neid pole varem avastatud. Teiseks, mõni liik on Eestisse sattunud küllaltki hilja, olgu siis iseseisvalt või inimese tooduna. Kolmandaks, uute...

Eesti liikide nimekirja lisandub pidevalt uusi liike Eestisse levib järjest juurde loomulikul teel oma levikuala laiendavad liike. Seda kiirendab ülemaailmne kliimamuutus, mis mõjutab liikide levikut, arvukust ja omadusi kogu maailmas ja loob soodsad tingimused ka neile liikidele, kes seni Eestis hakkama ei ole saanud. 21. sajandi esimesel kümnendil nihkusid liikide areaalid keskmiselt 19,9 km...

Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, mille kaitse ja säilimise Eesti territooriumil peame tagama Natura 2000 üle-euroopaline kaitsealade võrgustik loodi Euroopa Liidu (EL-i) linnudirektiivi ning loodusdirektiivi alusel. Loodusdirektiivi I lisas on loetletud kaitset vajavad looduslikud elupaigatüübid. Erinevates paikades esinevad, kuid sarnastele elupaigatüübi tunnustele vastavad alad...

Mullaerosioon põhjustab maailmas igal aastal 25-40 miljardi tonni mulla kadumise Hinnanguliselt hävineb Euroopas iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda [ 1]. Linnastumise ja teedeehituse tõttu on Euroopas ligikaudu 200 000 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ehk Suurbritannia ulatuses mulda kaotanud jäädavalt oma funktsiooni. Metsade raiest ja maapinna seisundi halvenemisest tulenev ülemaailmne...

Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil Muld on üks suuremaid bioloogilise mitmekesisuse reservuaare: selles elutseb hinnanguliselt veerand maakera elustikust [1] . Mullal on oluline roll kliimamuutuste, üleujutuste, maalihete ja põua reguleerijana [2] . Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil: selles paikneb 75% maismaa...