Suur osa Eesti punasesse nimestikku kuuluvatest liikidest on seotud poollooduslike kooslustega Pärandniidud on erakordselt suure liigilise mitmekesisusega. Nad on oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile. Laelatu puisniidult on leitud 1 m 2 peal kasvamas 76 taimeliiki [1] – see on liigirikkuselt üks esimesi taimekooslusi kogu maailmas. Ka kuivadel ja õhukese mullakihiga loopealsetel esineb...

Metsade elurikkuse säilimine ehk võime toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilise sidususe tagamist Eesti metsades elab ligikaudu 20 000 liiki taimi, loomi ja seeni [1] . Kõige rohkem on putukaid (hinnanguliselt ca 10 000), seeni on meil metsas 2000-2500 liiki ja ämblikulaadseid kuni 1000 liiki. Inimesele kõige nähtavamad metsaliigid on...

Soo on olnud pelgupaik, kuhu mindi sõdade, haiguste või teiste inimeste eest pakku Sood ja rabad on olnud vanade eestlaste igapäevase elu osa, saades sellega lahutamatuks osaks ka kultuurist. Soo on olnud pelgupaik, kuhu mindi sõdade, haiguste või teiste inimeste eest pakku – seda rolli täitsid sood Teise maailmasõja ajal, kui sinna peitusid metsavennad. Alati on soost saanud marju, turvast, heina...

Turvast kaevandatakse praegu Eestis ligikaudu 184 ruutkilomeetril Eesti turbaalade pindala on Euroopas kolmandal kohal pärast Soomet ja Rootsit. Eestis on ligi 22% riigist kaetud turbaaladega ning enamikul nendest aladest on turbakihtide paksus suurem kui 30 cm. Maapõueseaduses jaotatakse maavarad (ka turvas) kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseks ja passiivseks varuks. Turbavaru on passiivne...

Sulgedes soode kuivenduskraavid, saame taastada nende loodusliku veereziimi ja sookooslus hakkab tasahilju taastuma Kui looduslikus soos turvas ladestub, siis kuivendatud soodes on see protsess olulisel määral aeglustunud või lausa peatunud. See toob kaasa soo muutumise süsiniku sidujast süsiniku emiteerijaks (atmosfääri paiskajaks) ning negatiivsed mõjud sookooslusele ja –liikidele. Sajandeid...

Raske teekond võõrliikide tõrjel: hiid- ja Sosnovski karuputk Eestis? Süsteemne võõrliikide tõrje sai Eestis alguse kahest karuputkeliigist: hiid- ja Sosnoski karuputkest. Need on meile toodud peamiselt nõukogude ajal silotaimena, kuid on osutunud tülikateks nuhtlusliikideks, keda nüüdseks on tõrjutud juba üle kümne aasta. Hiid-karuputk ja Sosnovski karuputk on erakordselt võimsa kasvuga, nende...

Inimese kaasabil uutesse elupaikadesse tungivad võõrliigid on üleilmne probleem. Need tulnukad võivad oluliselt rikkuda kohaliku looduse tasakaalu, kahandada liigirikkust, mõjutada majandust ja ohustada ka inimeste tervist. Võõrliikideks nimetatakse liike, kes on levinud väljapoole oma looduslikku levikuala inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil. Samas ei peeta võõrliikideks kliimamuutuste tõttu...

Praegu korraldatakse üleriigiliselt karuputke võõrliikide ja vereva lemmmaltsa tõrjet Võõrliikide vastu võitlemise tõhusaimad meetmed on võõrliikide varajane avastamine, sellekohase teabe kiire levitamine ning võõrliigi kiire hävitamine leviku algstaadiumis. Kuid kui liik on juba nii laialt levinud, et tema hävitamine ei ole enam võimalik, tuleb kasutusele võtta ohjamismeetmed. Need on kas...

Teadlik inimene meelega Eestisse võõrliike ei too. Loodusesse lastud või avastatud võõrliigist tuleb koheselt teavitada Kliimaministeeriumi Liigid riigipiire ei tunne, seepärast tuleb võõrliikide levimise vältimisega tegelda nii üksikisiku-, riigi- kui ka rahvusvahelisel tasandil. Rahvusvahelisel tasandil käsitlevad võõrliikide temaatikat mitmed konventsioonid ning lepped. Kõik nad ei sea siduvaid...

Maismaa võõrliikidest on enamik Eestisse sisse toodud tahtlikult Igal liigil on sõltuvalt liigi omadustest ja elukeskkonnast omad võimalikud sissetulekuteed, kuid mõned levimisviisid on sobilikud paljudele liikidele. Vee võõrliigid levivad peamiselt erinevate veesõidukite (laevade) ballastvee mahutites või korpuse välispinnal. Maailmas transporditavast kaubast veetakse ligikaudu 80% laevadega...