Pinna- ja põhjaveevõtt
Eesti suurema veevõtu moodustab jahutusvesi Ida-Virumaal paiknevate elektrijaamade tarbeks. Mahult järgneb kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.
Eesti suurema veevõtu moodustab jahutusvesi Ida-Virumaal paiknevate elektrijaamade tarbeks. Mahult järgneb kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.
Pinnavee seisundi üle peetakse arvestust pinnaveekogumite kaupa ning pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 744 : 635 vooluveekogumit, 93 seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit.
Indikaator näitab vähemalt hea ökoloogilise seisundi saavutanud pinnaveekogumite osakaalu Eestis. Lisaks ökoloogilisele seisundile hinnatakse ka veekogumite keemilist seisundit (ohtlike saasteainete sisaldust veekeskkonnas), kuid andmete vähesuse tõttu pole keemilist seisundit siinse indikaatori kõrval arvestatud. Ökoloogiline seisund on seisundiindikaator, mille põhjal kavandatakse...
Riigimetsa Majandamise Keskus teeb veebruarikuus Pirita jõeoru maastikukaitsealal Kalmuse ja Kõrkja teel kuivanud ja kuivavate jalakate raiet. Lisaks eemaldatakse hooldatavatelt pärandniitudelt tormiheite ja -murru puid.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketi, mis koos kliimakindla majanduse seadusega moodustavad ühise raamistiku kestlikuks ja tulevikukindlaks loodushoiuks ja maakasutuseks. Selguse loomiseks seatakse riikliku kaitse "põrand ja lagi” 30% maismaast, kaitstakse paremini loodust, mitmekesistatakse metsade majandamise võimalusi läbi...
Analüüs annab ülevaate plastijäätmete tekkest ja ringlussevõtust Eestis, plastijäätmete ekspordist ning sortimisest ja ringlussevõtu tehnoloogiatest.
Põtrade liikumisradade ja elupaikade kaardistamine asulates ja nende lähiümbruses
Eesti Terioloogia Selts on valinud 2025. aasta loomaks põdra ( Alces alces). Põdra aasta raames soovib Keskkonnaagentuur kaasata vabatahtlikke, et kaardistada põtrade liikumisradasid ja elupaiku asulates ja nende lähiümbruses.
2025. aasta loomaks on põder, Eesti suurim maismaa imetaja, kes sümboliseerib meie looduskeskkonna mitmekesisust ja keerukaid seoseid inimese ning metsloomade vahel. Põdra-aasta keskendub populatsiooni seisundile, seda mõjutavatele teguritele ning inimese ja põdra vahelistele kohtumistele, mis ulatuvad sageli ka linnakeskkonda. Samuti pööratakse tähelepanu metsloomade liikumisteede sidususele ja...
XXXI Põhjamaade hüdroloogia konverentsi (NHC2022) „Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid" avapäev „100 aastat Eesti hüdroloogilist seiret“ tutvustab Eesti hüdrometeoroloogia uuringuid ja tegevusi läbi ajaloo. Juttu tuleb veeseirest ja ökoloogiast, hüdroloogia tulevikutrendidest ning jõgede laiematest kasutusvõimalustest.