Võrreldes fossiilsete energiakandjatega biomassi kasutamisel täiendavat kogust süsinikdioksiidi atmosfääri ei emiteerita Bioenergiat saadakse orgaanilisest ainest tahke, vedela või gaasilise kütuse põletamise teel. Enamus bioenergiast saadakse erinevate puitkütuste (puiduhake, pelletid, halupuud jt), vähem rohtse biomassi (hein, põhk, pilliroog), biogaasi, biodiisli või bioetanooli kasutamise...

Eesti jõed on võrdlemisi väikse hüdroenergilise potentsiaaliga ja sellest suur osa on juba kasutusel Hüdroelektrijaamas moondatakse jõe langeva või voolava vee liikumisenergia elektrivooluks. Hüdroenergiat peetakse n-ö roheliseks energiaks, sest sellega välditakse fossiilkütuste tarbimist ja vooluvesi ise on taastuv energiaallikas. Siiski on hürdoenergiaga seotud ka tõsised probleemid. Eelkõige on...

2019. a lõpu seisuga moodustasid elektrituulikud pisut üle poole taastuvelektri tootmisvõimsusest Tuul on taastuv loodusvara ja tuuleenergia ökosüsteemi teenus, mida inimkond on enda kasuks tööle pannud juba tuhandeid aastaid. Tuuleenergia laialdase kasutamise abil saab osaliselt vähendada vajadust fossiilsete kütuste põletamise järele ja sellest tulenevalt vähendada CO 2 heidet. Kuna tuuleenergia...

Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, mis on olnud 1924. aastast peamine elektrienergia, aga ka keskkonnaprobleemide allikas Põlevkivitööstus on ligi sajandi kestel oluliselt mõjutanud Ida-Virumaa sotsiaal-majanduslikku ja looduskeskkonna seisundit [1] . Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise ning põlevkivienergeetikaga kaasnevate tegevuste tõttu on Ida-Virumaal muutunud maastikud...

Eestil on kohustus korrastada perioodil 2014–2020 vähemalt 2000 ha ulatuses jääksoid Jääksood on endised turbakaevandamisalad ja põllumajanduslikul otstarbel kasutatud sooalad, kus majandustegevus on lõppenud [1] . Jääksoid saab liigitada nende tekkeviisi ja iseloomulike omaduste järgi [2] , millest üks levinum jaotus on turbakihi paksuse (0,5 m ja >0,5 m ) ja põhjavee sügavuse järgi [3]...

Kuivenduse mõjuala võib olla turbakaevandamise alast 20–150% suurem Enne 1950. aastaid kaevandati Eestis turvast käsitsi rabade servadest ja tänapäeval tuntud laialdast kuivendamist ei tehtud – just seetõttu taastusid need alad kiiresti ja mõju elurikkusele oli väike. Alates 1950. aastatest on seoses freestehnoloogia kasutuselevõtuga rajatatud suurepinnalisi turbavälju, mille tagajärjel on nendel...