Tavalisemate liikide (põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane, suurvidevlane, hõbe-nahkhiir, pruun-suurkõrv) arvukuse trendi ja leviku muutuste jälgimine. Haruldaste liikide leviku andmete kogumine.
Karuputke võõrliikide (Sosnovski ja hiid-karuputk) varane avastamine ning leviku kaardistamine.
Klaaspindade tõttu hukkuvate linnuliikide ja õnnetuspiirkondade kaardistamine, kogudes andmeid teadustööks ja tõstes teadlikkust kokkupõrgete ennetamiseks.
Lauged madalakasvuliste taimedega looduslikud või poollooduslikud rohumaad. Ühelt poolt mõjutab siinse taimkatte kujunemist maakerge: veepiirilt maismaa poole eristuvad selgesti taimkatte vööndid, mille laius sõltub pinnamoest, setetest ning maapinna kõrgusest. Teiselt poolt kujundab rannaniite inimene: koduloomi karjatades ja heina niites on taimkate hoitud madala ja liigirikkana ning loodud...
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja poolkuivadel lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud – mõlemad on olulised käpaliste kasvukohana. Peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, aga ka Põhja-Eesti lavamaal levinud kuivad aruniidud on tasase või nõrgalt lainja pinnamoega. Sürjaniidud seevastu kasvavad eelkõige küngastel ja seljandikel...
Lood ehk alvarid katavad väga õhukese mullakihiga (mõnest kuni paarikümne sentimeetrini) ja tasase pinnamoega paepealseid alasid. Need on enamasti kuivad või väga kuivad kasvukohad: muldkate kuivab suve jooksul sageli läbi. Kevaditi seevastu võivad alvarid olla üsna märjad ning sealsed lohud ajuti täituda veega. Taimestu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikas: valitsevad...
Et Eestis on enamik sinihelmikaniitudest kujunenud tugeva inimmõju (kuivendamise) tagajärjel, siis pole neil looduskaitselist väärtust. Tähelepanu vajavad siiski kuivendamata aladel leiduvad rohke sinihelmikaga kooslused. Hõlmab Paali kasvukohatüüpi 2142. Niiske pärisaruniidu kasvukohatüüp
Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. See elupaigatüüp hõlmab liigirikkamat osa madalsoodest, mis enamasti toituvad lubjarikkast põhjaveest. Valitsevad madalakasvulised tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas käpalisi. Eestis laieneb see elupaigatüüp ka...
Niisuguseid paljandeid leidub Põhja-Eesti pankrannikul (klindil) – seal, kus tormilained ei küüni tavaliselt paeseinani (siit erinevus elupaigatüübist 1230), ent ka Soome lahte suubuvate jõgede – Keila, Jägala, Valgejõe, Narva jt. – kanjonorgudes ning Lääne-Eesti klindi sisemaale jäävatel paekõvikutel – Kirblas ja Saleveres. Hõlmab Paali kasvukohatüüpi 4111. Paekivitaimestu kasvukohatüüp.