Tänapäeval nähakse metsas lisaks majandusliku hüvede pakkujale ka kultuurilise funktsiooni kandjat Eestlased on olnud metsaga seotud läbi kogu ajaloo ning see moodustab ka osa meie kultuurist. Soome-ugri rahvaste klassikalise pärinemisteooria järgi on ka eestlaste esivanemaid veetnud aastatuhandeid liikudes Uuralite metsavööndist Läänemere rannikule. Mets on olnud meie esivanemate loomulik...

Süsiniku sidumise seisukohalt on olulised just parasvöötme metsad Biosfääri tähtsaimad aineringed on süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, hapniku- ja väävliringe, samuti veeringe ja kivimiringe. Mets on suurima biomassiga taimekooslus ja väga suure pindalaga biosfääriosa, kattes ligikaudu neljandiku planeedi maismaast. Metsade roll on oluline eeskätt süsiniku-, hapniku- ja veeringes, aga üsna...

Eestis katavad sood praegu ligikaudu 6% ja turbaalad (kunagised sood) veel lisaks umbes 16% maismaast Soo tüübid Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos on turbakiht õhuke ja taimed saavad oma toitained põhjaveest. Madalsoo taimestik on üldjuhul liigirikas ja lopsakas, sest taimed ulatuvad põhjaveeni. Tänapäevaks on enamik madalsoid kuivendatud ning muudetud valdavalt põllumaaks. Siirdesoo...

Suurim ohutegur Eesti sooelustikule on varasema kuivenduse mõju Eripärased keskkonnatingimused loovad soodes sobiva elupaiga paljudele erinevatele liikidele. Eesti soodes kasvab 280 soontaime- ja 153 samblaliiki. Enamik taimeliikidest (230) madalsoodes, 103 liiki siirdesoodes ning 45 liiki rabades. Eesti soodes elab üle 300 ämblikuliigi, üle 1600 putukaliigi, enam kui 200 linnuliiki, 11...

Juba kolmanda aastat ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Miks osaleda? Vabatahtlikus seires osalemine aitab õppida tundma liike ning annab võimaluse igaühel panustada oma kodupiirkonna looduse uurimisse ja selle hea käekäigu tagamisse. Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärkideks on...

Looduslikku geneetilist mitmekesisust kaitstakse kas nn in situ – looduses tema loomulikus kasvukohas – või ex situ – väljaspool looduslikku kasvukohta, tehistingimustes Geneetilist mitmekesisust kaitstakse nii loodusliku mitmekesisuse kui ka põllumajandusliku või muu inimesele vajaliku (põllukultuurid, lemmikloomad, ravimtaimed jms) geneetilise mitmekesisusena. Looduslikku geneetilist...

Pärismaiseid tõuge ja sorte kasvatatakse väiksema saagikuse tõttu vähem ning neid ohustab välja suremine Pärismaine tõug ehk põlistõug ja põline sort on kohalike tingimuste, kliima ja inimese aretustöö tagajärjel tekkinud loomatõug või taimesort. Neid nimetatakse ka aborigeenseteks tõugudeks ja sortideks. Kuna nad on aretatud just kohalikele oludele vastavalt ja on nendega kohanenud, siis on nad...

Bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku eesmärgiks on bioloogilise ohutusega seotud informatsiooni vahetamine Eesti bioloogilise ohutuse teabevõrgustik on osa suuremast infrastruktuurist, mille eesmärgiks on kõigi Cartagena protokolliga [1] liitunud riikide vahelise bioloogilise ohutusega seotud informatsiooni vahetamine. Infrastruktuur on algatatud Cartagena protokolli alusel ja on osapooltele abiks...

Mobiilirakenduse Loodusvaatluste Nutirakendus iOS platvormi ligipääsetavuse teatis Loodusvaatluste Nutirakendus kuulub Keskkonnaagentuurileja me soovime, et mobiilirakenduse iOS versioon 1.0.13 on vastavuses avaliku teabe seaduse §32 alusel kehtestatud ligipääsetavusnõuetega. Mobiilirakendus on tellitud jaanuaris 2021, mil viidatud seaduse §32 ei kohaldunud veel avaliku sektori mobiilirakendustele...