Ilma kaitsealadeta oleks raske liikide ning koosluste säilimist tagada Klassikalise looduskaitse ülesanne on ohustatud liikide kaitse, aga ka koosluste ja elupaikade mitmekesisuse säilitamine, jahiulukitele, lindudele ning kaladele toitumis-, puhkamis- ja paljunemisalade loomine ning maastike, vee või mulla kaitse. Ilma kaitstavate aladeta on raske liikide ning koosluste säilimist tagada, kuna...

Üldisi eesmärke on kaks –loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonna kaitsmine Eesti Vabariigi põhiseadus paneb paika üldise kohustuse kasutada loodusvarasid kui rahvuslikku rikkust säästlikult. See nõue on looduskaitseliste eesmärkide aluseks. Otseselt reguleerib looduskaitse valdkonda looduskaitseseadus. Kuidas täpsemalt loodust kaitstakse, on kirjas väga paljudes valdkondlikes seadustes...

Mis on Eesti looduskaitse arengukava? Looduskaitse arengukava (LAK) aastani 2020 võeti vastu 2012. aastal ning sellega määratleti loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. LAK-i peamised eesmärgid on loodushariduse edendamine, looduse mitmekesisuse hoidmine ja ökoloogilise võrgustiku toimivuse säilitamine ning loodusvarade kestlik kasutamine. Arengukava strateegilised eesmärgid on...

Eestis korraldavad looduskaitset mitmed Kliimaministeeriumi haldusala asutused. Kliimaministeeriumi eest vedada on keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, kliimamuutuse vähendamisega seotud ülesannete täitmine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste...

Eesti ja Baltimaade esimene looduskaitseala loodi Artur Toomi eestvedamisel 1910. aastal Looduskaitse varane periood Eesti looduskaitse ajaloo algust on raske määratleda. Arvatakse, et looduslikke pühapaiku (näiteks hiisi, allikaid, kivisid) on Eestis austatud juba aastatuhandeid [1]. Säästva metsaraie põhimõtteid sätestas Eestis esimest korda 1664. aastal kehtima hakanud Rootsi metsaseadus. 1853...

Süstemaatiliselt hakati maailmas looduskaitsega tegelema alles pärast Teist maailmasõda Inimene ilma looduseta hakkama ei saa. Loodusest saame kõik eluks vajaliku (vee, õhu, toidu, riided jm), samuti töötleb loodus ümber jääkained ning on vajalik ka inimese vaimseks heaoluks. Inimene on loodust kaitsnud juba aastatuhandeid: väikeste piiratud alade, mille eesmärk oli kas mõnele jumalusele...

Suurem osa kunagi Maal eksisteerinud liikidest on välja surnud Väljasurnud elurikkuse mõiste hõlmab liike, kes täna on planeedilt kadunud. Suurem osa kunagi Maal eksisteerinud liikidest (99,9%) on välja surnud. Paljud neist on kadunud järskude globaalsete keskkonnamuutuste tõttu toimunud massväljasuremiste tulemusel. Samas on liikide väljasuremine erinevatel evolutsioonilistel põhjustel loomulik...

Põhja-Eesti klint on Eesti sümboliks Eesti on tuntud oma geoloogiliste vaatamisväärsuste poolest. Tõenäoliselt kõige armastatumad loodusmonumendid on Põhja-Eesti klint ehk Põhja-Eesti paekallas, Taevaskoda oma Devoni liivakivist kaldakaljudega, rändrahnud ning meteoriidikraatrid. Lisaks leidub veel teisigi märkimisväärseid geoloogilisi vaatamisväärsusi nagu Siluri klint Saare- ja Muhumaal...

Kultuuripärand võib olla samal ajal ka kaitstav loodusobjekt Looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele liigikaitsele ka elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele. Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine. Looduskaitse õiguslikuks aluseks on looduskaitseseadus . Muinsuskaitse peamiseks eesmärgiks on kultuuripärandi...

Rahvapärimuses säilisid mälestused vanadest hiiekohtadest ja -puudest 20. sajandi alguseni Rahvausund on inimrühmade kogemuslikud uskumused, mille jaoks ei ole eraldi institutsiooni loodud. Eesti ala hõimude muinasusundi kohta saab teha oletusi arheoloogiliste leidude, keeleajaloo ja üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli see sarnane teiste loodusrahvaste usundiga, kus kesksel kohal...