Läänemeri on suuruselt teine sisemeri maailmas Meri on maailmamere osa, mis on ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldatud mandrite, saarte või põhjakõrgendikega. Mered jaotatakse: saartevaheline meri (maailmamere osa, mis on ümbritsetud saarestikega), sisemeri (meri, mis on ookeani või teiste meredega ühenduses väinade kaudu) ja ääremeri (meri, mis külgneb mandriga) [...

Võrtsjärve elustik on üsna liigirikas - siit on leitud 35 liiki kalu Võrtsjärv on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on u 270 km 2, pikkus u 35 km ja laius põhjaosas 15 km, keskmine sügavus 2,8 m ja suurim sügavus 6,0 m. Võrtsjärve valgala hõlmab 3366 km 2 [1]. Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu...

Peipsi järve taimestik ja loomastik on liigirikkad Peipsi-Pihkva järv on üks Euroopa suuremaid järvi. Järve pindala on u 3543 km 2, pikkus u 135 km, laius 48 km, keskmine sügavus 8 ja suurim sügavus 17,6m [1]. Järv jaguneb Peipsi järveks, Pihkva järveks ja Lämmijärveks. Peipsi-Pihkva järve vesikond hõlmab 47 802 km 2 – see on suurem kui Eesti territoorium, sest suur osa valgalast asub ka Venemaa...

Veeseadus määratleb veekogude kaldal veekaitsevööndi, looduskaitseseadus aga ehituskeelu- ja piiranguvööndi Siseveekogud on loodusrikkus, mis on olulised väärtuslike elupaikadena, loomade liikumisteedena, aga ka puhkevõimaluste ja veekeskkonna kaitse tagamiseks. Veekogude loodusliku seisundi ja mitmekesisuse säilimiseks on kehtestatud õigusaktidega inimtegevusele erinevad nõuded. Veekogude...

EL liikmesriigid peavad pingutama selle nimel, et kõik pinnaveekogumid oleksid vähemalt heas seisundis. Pinnaveekogude reostumisest ohtlike ainetega saab Eestis rääkida eeskätt seoses põlevkivitootmisest tuleneva reostusega Ida-Virumaal alates 1930. aastatest. Põllumajandusest lähtuv märkimisväärsem reostuskoormus (virts, väetised, taimekaitsevahendite jäägid) tekkis aga nõukogude ajal, kui...

Siseveekogud moodustavad väga eriilmelisi elupaiku Siseveekogud varieeruvad suuruse, sügavuse, lahustunud ainete hulga ja iseloomu, vee voolukiiruse, põhja iseloomu, vee temperatuuri jpm tunnuste poolest. Nende kombinatsioonid moodustavad väga erinevaid elupaiku, mida asustavad väga erinevad liigid. Liikide arv suureneb tavaliselt koos veekogu pindala või valgala suurenemisega, kuna pindalalt...

Eesti vetevõrk on tihe, sest sademete hulk ületab siin aurumise Vooluveekogud Eestis on tuhandeid vooluveekogusid, kirjanduse andmeil lausa üle 7300, kogupikkusega üle 31 000 km [1]. Eesti Looduse Infosüsteemis on arvel ligi 3700 vooluveekogu [ 2]. Enamik Eesti vooluveekogusid on lühikesed (94,3%), kuni 10 km pikkused [1]. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on Eestis 11 (EELIS andmetel, 01.11.2024)...

Veevoolu järgi jaotatakse siseveekogud vooluveekogudeks ja seisuveekogudeks Siseveekogude alla kuuluvad maailmamerest eraldatud veekogud: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi [ 1]. Tavaliselt meenuvad inimestele seoses siseveekogudega sellised tegevused nagu kalapüük, matkamine, janu kustutamine ja taimede kastmine. Kuid veekogud on olulised ka näiteks sportlastele...

Pärandkoosluste kadumise peapõhjus oli käsitsitöö hülgamine ja intensiivne põllumajandus Pärandniite ehk poollooduslike kooslusi nimetatakse ka pärandkooslusteks. Mõlemad nimetused viitavad tihedale seosele inimesega ja sellele, et me oleme need kooslused saanud pärandusena oma esivanematelt. Poollooduslikud kooslused on tekkinud inimese kaasabil, pikaajalise ja püsiva loodussõbraliku majandamise...

Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi Kuna pärandniidud on tekkinud inimese kaasabil, on neil ka suur kultuurilooline ning esteetiline väärtus. Kui inimene neid kooslusi enam ei hoolda, kasvavad nad kinni. Niitudel võtavad võimust kadakad, pilliroog, puud või võsa ning kogu suur elurikkus kaob. Alates 2001. aastast on riik toetanud erinevate...