Veebikohtumisel tutvustavad nahkhiireuurijad Rauno Kalda (Eesti Terioloogia Selts) ja Christel Rose Bachmann (Keskkonnaagentuur), kuidas osaleda talvises nahkhiireseires ning kuidas erinevaid liike ära tunda.
Loodusõhtu Lääne-Virumaal, Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuse auditooriumis.
Siilist räägitakse Ida-Virumaal, Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuses.
KMH programmi avalik arutelu toimub 26.02.2026 kell 17.00 Sinimäe põhikooli aatriumis (Kesk 1, Sinimäe alevik, Narva-Jõesuu linn, 40101) ja veebikeskkonnas MS Teamsis.
Aasta looma programmi keskmes on hariliku ja kaelussiili levik Eestis, nende eluviis, talvitumine ja peamised ohud, aga ka praktilised soovitused, kuidas igaüks saab siile oma kodukohas toetada.
Vabatahtlikus seires osalemine aitab õppida tundma liike ning annab võimaluse igaühel panustada oma kodupiirkonna looduse uurimisse ja selle hea käekäigu tagamisse.
Juba kuuendat korda kutsub Rohelise kooli programm kõiki õppeasutusi osa võtma suurest digitaalsest koristusnädalast! Teeme heateo nii loodusele, oma seadmele ja ajule!
Poollooduslikud kooslused, kus kadakas katab vähemalt kolmandiku alast. Kui kadakat on vähem, siis on tegemist looniiduga (6280) või kuiva niiduga lubjarikkal mullal (6210). Kadastikud on levinud peamiselt looaladel, vähemal määral sisemaa nõmmedel, kus alustaimestik meenutab kuivade nõmmede oma (4030). Seal, kus kadastikud on jäänud looduse hooleks – mahajäetud niitudel ja karjamaadel – muutuvad...
Kuivad nõmmed katavad lainjaid või enam-vähem tasase pinnamoega liiva-alasid sisemaal, kust nõmmemetsad (vahel ka palumetsad) on maha raiutud või metsapõlengus hävinud. Rannikulähistel levinud kanarbiku- ja kukemarjanõmmedega (2320) võrreldes on sisemaanõmmede taim- ja muldkattel enamasti pikem arengulugu: sageli on tegemist kunagistele metsa-aladele kujunenud teiskooslustega. Õhukese või keskmise...
Tasase või nõrgalt lainja pinnamoega ning kohati lahtise liivaga alad sisemaal. Sageli inimtekkesed – kujunenud seal, kus rohukamar on mingil põhjusel lõhutud: tugevast tallamisest (näiteks Värska suurimad liivikud tekkisid sõjaväe harjutusväljakutel), metsapõlengute järel (Kaibaldi liivik Hiiumaal) jne. Inimmõju lakates kasvavad lahtise liiva alad sisemaal vähehaaval kinni. Esimesena asuvad...