Kliimaministeerium plaanib jahieeskirja muudatusega keelata kopra aastaringse küttimise, muuta haneliste jahiaega ja võtta jahiulukite loetelust välja seitse ohustatud ja kahaneva arvukusega linnuliiki.

Keskkonnaamet tuvastas Paldiskis Pakri maastikukaitsealal kooskõlastamata raietööd veekaitsevööndis. Tööd pandi seisma ning juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustas Keskkonnaamet väärteomenetlust.

Keskkonnaamet kutsub üles kõiki puisniitude taastajaid/hooldajaid, valdkonna eksperte ja loodushuvilisi mõtlema sellele, mis tänastes puisniitude taastamispõhimõtetes vajaks muutmist, lisamist või täiendamist.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) liitub keskkonnahoidlike ettevõtete esindusorganisatsiooniga Rohetiiger, et koos tõhustada metsandusvaldkonna säästvat arengut ning edendada loodushoidlikke praktikaid.

Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.

Eesti vetes on pea 700 laevavrakki, millest 55 on hinnatud keskkonnaohtlikuks – st nad on reostusohtlikud, kaetud kummitusvõrkudega või on erinevate lõhkekehadega pardal. Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Politsei- ja Piirivalveamet tegid koostöös allveeuuringud kolmele kõige ohtlikumale vrakile.

Käesoleva aasta lõpuks soovib Keskkonnaamet värskendada Eestimaa Looduse Infosüsteemi andmeid selle kohta, kus asuvad Eesti metsades metsise elupaigad, olgu need siis kaitstavatel aladel või majandusmetsades.

Tänasel rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on soode ja inimeste heaolu vahelised seosed. Inimene on looduse osa ja seega oleme nii terved kui heas seisus on meie looduse ökosüsteemid. Inimtegevuse tõttu muutunud sood on kaotanud oma algse rolli looduses, need ei seo enam süsinikku, ei puhasta ega säilita enam vett ning ei toeta elurikkust, seepärast on vajalik teha märgalade taastamistöid.

Keskkonnaamet pöörab nädalavahetustel suuremat tähelepanu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuvale harrastuspüügile ning kalapüüginõuetest kinni pidamisele.

KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu kirjutab 25. jaanuari Õhtulehe metsalisas Mets ja Põld, et kliimamuutused dikteerivad üha enam seda, kuidas me peaksime oma metsi majandama. Viimasel kümnendil oleme näinud väga selgelt, kuidas kliimamuutuste otsesed ja ka kaudsed tagajärjed on Eestis metsa räsinud. On viimane aeg muuta seniseid praktikaid ja majandada metsa tulevikku vaatavalt, et...