Blogis: Aasta seene tiitel läks tänavu perekond juurepessule
Eesti mükoloogiaühing valis tänavu juba üheksandat korda aasta seent. Sel korral anti tiitel tervele seeneperekonnale – perekond juurepessule.
Eesti mükoloogiaühing valis tänavu juba üheksandat korda aasta seent. Sel korral anti tiitel tervele seeneperekonnale – perekond juurepessule.
Alates 1. maist 2024 kogub Marek Vahula kampaania "Parimad Looduskaitsepalad" raames Eesti parimaid looduskaitselugusid.
Täna, 14. jaanuaril avas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuse vee-ettevõtetele, et muuta reoveepuhastuse protsess energiatõhusamaks ning aidata kaasa elanikkonnale taskukohaste hindadega ühiskanalisatsiooniteenuste pakkumisele. Toetust saab küsida energiaauditite koostamiseks ja ajakohastamiseks ning reovee puhastusprotsesside optimeerimiseks.
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatus otsustas, et puidu keemilise väärindamise tootmisüksuse rajamisest huvitatud ettevõtjate tihedas konkurentsis saab puiduressursi sortimentide jaotamisel määravaks hind. Ees ootavad oksjonid RMK varutavale paberipuidule ning raidmetele. Tarned saavad alata aastast 2028.
14. jaanuaril kell 11.00–12.30 toimub Eesti Teadusagentuuri infotund, kus tutvustatakse kahe algava uuringu lähteülesandeid.
Riik omandas RMK kaudu 2024. aastal 35 looduskaitseliste piirangutega kinnisasja kogupindalaga 481 hektarit, mida on enam kui kaks korda rohkem kui üle-eelmisel aastal.
RMK korraldatud metsapostkaardi joonistusvõistluse „Metsa läksin ma!“ parimad on selgunud ning need kõik trükitakse postkaartideks.
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki välisõhk. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamike saasteainete taset. Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 103 looma. Algselt oli see number 90, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks Pärnu-Viljandi ohjamisalal 8 hunti ja Ida-Viru ohjamisalal 5 hunti.