Berni konventsiooni alaline komitee võttis vastu otsuse muuta hundi kaitsestaatust nii, et hunt ei kuuluks enam rangelt kaitstavate loomaliikide, vaid kaitstavate loomaliikide hulka.

Reostus, liigne kasutus, elupaikade seisundi halvenemine ja kliimamuutuse suurenev mõju on olulised surveallikad Euroopa vete seisundile. Euroopa järvede, jõgede ja põhjavee vastupanuvõime ja seisundi parandamine on prioriteet, tagamaks kvaliteetset vett nii inimestele kui ka loodusele.

Kuigi Eestis läheb ilvestel hästi, ei ole Keskkonnaameti hinnangul nende küttimine põhjendatud. Erandina saab taotleda nuhtlusisendite küttimislube ka ilveste puhul.

2021. aasta põhjaveebilansi aruande kohaselt näitab põhjaveevõtt Eestis kerget tõusutrendi, jäädes üldjoontes aastataguse perioodiga samasse suurusjärku. Suurima hüppe on teinud mineraalvee ammutamine.

KIKi eestvedamisel said valmis ehituslikud tööd, mis aitavad lahendada Kroodi tööstusalal liigvee probleemi.

Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas eelnõu, mille kohaselt suunab Kliimaministeerium 25 miljonit vee-ettevõtetele reoveepuhastite energiatõhususe parandamiseks.

Keskkonnaamet esitas täna, 13. novembril Tallinna Halduskohtule oma seisukoha hundijahi korralduse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta ning taotleb selle lõpetamist esimesel võimalusel. Kohus kohaldas eelmisel nädalal Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini.

Saaremaa Tehumardi metsadesse üles seatud kaamera näitab ka sel hooajal hirvede tegemisi söödaplatsil. Huvilistel on võimalik näha vahetut looduspilti juba 12. hooaega.

2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.