Saaremaa Tehumardi metsadesse üles seatud kaamera näitab ka sel hooajal hirvede tegemisi söödaplatsil. Huvilistel on võimalik näha vahetut looduspilti juba 12. hooaega.
14. mail kell 13-15 toimub infopäev, kus seekord räägitakse millest koosneb vete seisundi hinnang – kust tulevad andmed, kes hindab ja kus näeb tulemusi.
Keskkonnaamet maksab välja üle 400 tuhande euro hüvitisi majapidamistele, kus eelmisel aastal kiskjad kahju tekitasid või kus tehti kulutusi kiskjakahjude ennetusmeetmete rakendamiseks. Hüvitise taotlejate hulk on võrreldes varasemaga jäänud samaks. Rekordsummas kompenseeriti kulutusi ennetusmeetmetele.
Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud metssigade, mäkrade, metskurvitsate ja hanede arv. Kordades vähem kütiti metskitsi ning langes ka kütitud põtrade, rebaste, nugiste ja kährikkoerte arv. Kokku kütiti möödunud hooajal 61 109 jahiulukit, mis on üle 5 500 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.
Tallinnas esitleti pilootprojekti „Merehunt" esimesi tulemusi, mis näitasid suurt huvi meie merekeskkonna reaalajas ja tänasest kordades põhjalikema andmete kättesaadavuse vastu.
XX Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval kui üle 3000 veespordihuvilise paneb oma jõu ja meelekindluse esma- või järjekordselt Eesti pikimal jõel proovile. Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude, ilmateate kui ka osalejatega! Jagame väärtuslikku seireinfot ka teiste maratonilistega.
Õhukvaliteedi piirnorme ei täideta Euroopas endiselt täiel määral ning eriti linnades on vaja täiendavaid meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) 2023. ja 2024. aasta õhukvaliteedi andmete analüüsist.
Vete terviseplaani ehk veemajanduskava koostamise arutelud on jõudnud järjekorras 14. aruteluni. 22.aprillil kl 13-15 räägime põhjavett mõjutavatest koormusallikatest, kuna kohe on valmimas analüüs, mis vastab küsimusele, et mis siis põhjavett mõjutab.
Kliimaministeerium pani avalikule väljapanekule Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025-2028. Kõik on oodatud esitama 30 päeva jooksul nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
Põder on Eesti suurim imetaja ja temaga liikluses kokkupõrkel kaasnevad tõenäoliselt kõige suuremad varalised kahjud ning inimvigastuste tekkimise ja hukkumise oht on suurem kui teiste ulukite puhul. Nii on ta oluline rohevõrgustiku mudelliik, kelle liikumisteede paiknemisega tuleb arvestada transpordi kui ka elamualade ja tööstusparkide arenduste planeerimisel.