Narva on keerulise minevikuga linn Eesti idapiiril, mille lähiajalugu on olnud tihedalt seotud suurtööstustega. Seetõttu on ka linna keskkonnaseisund üle elanud raskeid aegu.
Batümeetrilise seire nõue tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ning lähtuvalt riikliku keskkonnaseire pinnavee seire allprogrammist tuleb järvenõo batümeetria ehk sügavusmõõdistamine läbi viia kõigis veekogumites vähemalt kord 30-50 aasta jooksul.
Kaardikataloogis tutvustatavad ja allalaetavad kaardikihid on valminud 2020. a ELME projekti raames üleriigilise maismaaökosüsteemide seisundi ja looduse hüvede baastasemete hindamise-kaardistamise tööna.
Kaardiloos on lühidalt kirjeldatud allprogrammide ja neis sisalduvate seiretööde eesmärgid ning kaardilt on leitavad seirepunktide asukohad.
Pinnavee seisundi üle peetakse arvestust pinnaveekogumite kaupa ning pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 744 : 635 vooluveekogumit, 93 seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit.
Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.
Kaardiloost leiab andmeid Eesti maakondade kliima, maakondlike rekordite ja ilmajaamade, sh ajalooliste ilmajaamade kohta.
2022. aastal esines keskmisest vähem äikest. 2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis 21% vähem äikest kui perioodil 2005-2021 keskmiselt.
Iga-aastase seire põhjal uuenev kaardilugu. Saa teada, kuidas läheb Eesti elusloodusel!
2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.