Metsakultiveerimismaterjali vajadus sõltub metsauuendamise mahust, täpsemalt metsakultiveerimise osatähtsusest metsauuendamise võtete hulgas.
Muudatusettepanekute üldiseks eesmärgiks on vähendada Metsaseaduses ja Metsa majandamise eeskirjas fikseeritud piiranguid.
Ajavahemikul 2010 – 2013 arvele võetud kahjustatud metsaalade hulgas on pindalaliselt kõige suuremad tuuleheite ja tuulemurru kahjustused.
Vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel sõlmitud lepingule teostatakse erinevaid töid sealhulgas õhukvaliteedi mõõtmisi.
Käesolev aruanne sisaldab mahuküpsuse ja kasumiküpsusega seotud analüüse. Lisaks antakse lühiülevaade mõningatest metsa majandamise ja süsiniku sidumisega seotud välismaistest teadustöödest.
Puistupõhine metsanduse kavandamine tähendab puistute mitmekesisuse tegelikku arvestamist nii metsanduslike tegevuste kavandamisel kui ülevaadete koostamisel ja statistikas.
Reaalne olukord Eestis on selline, et aastal 1985 valitud kümnest geenireservimetsast (3500 ha) on vaid osa riigi omandis ja sellestki on olulisele osale kehtestatud erineva rangusega kaitserežiim.
Metsaseadus kehtestab omaniku kohustused metsa majandamisel, sh kohustuse jälgida metsa seisundit, kaitsta metsa kahjurite ja haiguste eest.
Keskkonnaportaalis on avaldatud 2025. aasta aruanne ulukiasurkondade seisundist koos küttimissoovitustega ning ulukite tekitatud metsakahjustused.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) avaldas värske maailma metsavarude hindamise raporti (FRA 2025), mis annab ülevaate metsade seisust ja muutustest viimase 30 aasta jooksul.